Mida küll teha?

Sääsed ja teised verd-imevad putukad lendavad kohale lõhna peale, mida meie keha eritab. Higine keha lausa meelitab neid kohale. Enne loodusesse minekut võiks süüa vähem magusat (suhkrut, maiustusi, koogikesi), et mitte olla nii ahvatlevalt “magusalõhnaline”.

Et sääski, parme ja puuke (need küll ei lenda kohale, vaid passivad meid nö nurga taga) meist eemal hoida, kasutatakse mitmesuguseid lõhnavaid aineid. Lihtsamad vahendid on mitmesugused eeterlikud õlid, mis on üsna tugeva lõhnaga, mistõttu putukad ei taju enam soojaverelise keha lõhna. Sel otstarbel võib end kokku määrida (või peale piserdada) sidruni-, lavendli-, nelgi- või eukalüptiõliga. Ka mõnede taimede lõhn ei meeldi sääskedele. Väidetavalt on sellised taimed sidrunmeliss, salvei(lehed), ka kreeka pähkel.

Tänapäevastes tõhu-sates sääsetõrjevahendites, mis on kas salvid, kreemid, lahused, pihu (aerosool), määrdepulk või suits, kasutatakse putukaid peletava ainena dietüültoluamiidi. Peale sääskede peletab see aine ka parme ja puuke. Nahale kandmisel tuleb arvestada, et tundliku naha korral võib tekkida nahaärritus. Tuntumad sääse-, parmu- ja puugitõrjevahendid on Autan (seda kardavad sääsed-parmud 8 tundi ja puugid 4 tundi), Off (mõjub 3-4 t) ja Eesti toodetest Plix (kaitseb 3-4 tundi). Ka Solar päikesekaitsekreemide peres on üks, milles sääsetõrje sees.

Kes ei tohi dietüültoluamiidiga sääsetõrjevahendeid nahale määritult üldse kasutada?

Need on imikud ja väikelapsed (alla 2-aastased Autani ja alla 3-aastased Off ja Plix) ning rinnaga toitvad emad. Väikelastele võib neid vahendeid piserdada riietele ja sedagi vaid selja taha. Lastele ei tohi putukatõrjevahendeid määrida suurtele pindadele ja mitu korda päevas.

Kuhu ei tohi määrida?

Neid tõrjevahendeid ei tohi määrida limaskes-tadele ega suu ja silmade lähedalegi. Samuti mitte kahjustatud nahale (ka päikesepõletus on nahakahjustus). Ei määrita ka kaenla alla, küünarliigestele, põlveõndlatesse ja nahavoltidesse. Suured kehapinnad tuleb katta tõrjevahendiga paiguti. Näole ei tohi pihustada vedelikku, vaid selle peab pihustama käele ja siis käega näole kandma.

Pihu ega muud tõrjevahendid ei tohi kokku puutuda plastmassi ja sünteetiliste materjalidega (kellad, mobiilid, prilliraamid, kangad jm).

Kui aga sääsk või parm on purenud, mesilane nõelanud või mõni muu putu-kas oma jälje maha jätnud, kuidas siis toimida?

Sääsekublad on orga-nismi allergiline reaktsioon sääsesüljele. Väikeste kuplade sügelemist saab leevendada menovasiini, mentoolpiirituse, eeterlikke õlisid sisaldavate palsamitega (kuld-täht, Mentolatum, tiig-risalv — see on muide nelgiõliga ja peletab ka sääski), Off sääsekuplade geeliga või Plix geeliga.

Need, kes teavad end olevat väga tundliku, lausa allergilise sääsehammustuse vastu, peaksid võtma allergiavastaseid tablette (Semprex, Zyrtec, Claritine, Kestine jt.). Need vähendavad oluliselt ka sügelust. Seda peaks tegema ka siis, kui sääse-kublad on suured või neid on palju või hammustuse piirkond on paistetanud. Ka väikelastele võiks allergiavastase tableti sisse anda. Allergiavastast tab-letti võib ennetavalt kasutada, kui on teada, et sa-tute sääskede seltskonda.

Kui kublad lähevad üha hullemaks või mesilase/herilase piste järel tekib nõgeselööve, enesetunne läheb halvaks ja hingata on raske, tuleb kohe minna arsti juurde. Kui puu-gihammustuse kohale tekib umbes kuu aja jooksul rõngakujuline punetus, on samuti asja arsti juurde. Pidage meeles, et putukahammustuse kohad ei talu päikest, sestap kaitske nahka päikese-kaitsekreemiga! Arukas on end vaktsineerida puugi poolt levitatava tõve (entsefaliidi) vastu.

Aino Itra, proviisor