Cosmo küsib: miks me naisbosside vastu nii karmid oleme?
Kui Nicole McWhirterit peaks ühe sõnaga iseloomustama, oleks ta eelkõige feminist. “Ma arvan, et naised on imelised ja võimsad olendid, kellel on täielik õigus teha sedasama, mida meestel, ning neile tuleks selle eest ka sama palju palka maksta,” ütleb 36aastane naine, kes käis ainult naistele mõeldud Barnard College’is.
Sellest hoolimata — kui see oleks McWhirteri võimuses, ei tahaks ta enam kunagi ühegi naisülemuse alluvuses töötada. Kunagi suhtekorralduse alal tegutsedes oli tema bossiks 40ndates naine, kes käitus alluvatega halvasti. Tundus, et ta pidi selle nimel väga palju ohverdama, et oma firma asepresidendiks saada. Just seetõttu arvab McWhirter, et talle oli vastukarva, kui kergelt ühel äsja kooli lõpetanud naisel kõik kätte tuli: “Iga kord, kui ma mõne ideega tema juurde läksin, lõppes asi sellega, et ta ütles: “Ei, see pole piisavalt hea…””
McWhirteri järgmine boss oli 30ndates naine ning ka temast ei saanud loodetud liitlast, eriti kui avastati, et meie loo peategelane planeerib tööajal pulmi. “Sa tahad, et su ülemus tunneks huvi, milline su pulmakleit tuleb,” meenutab ta. “Kuid reaktsioon, mille mina sain, oli: “Jälle sa tegeled sellega!?””
Naise vahepealsed neli meesülemust olid aga suurepärased. “Nad ei suhtunud minusse kunagi põlastavalt, ei nokkinud vanade asjade kallal ega olnud ülekontrollivad,” sõnab ta. Naine lootis, et leiab endale lõpuks ka naissoost mentori. Kahjuks avastas ta hoopis vastandi oma ootustele.
McWhirther ühineb naisülemuste kritiseerijatega: 2013. aastal läbiviidud uuringus leiti, et ameeriklased eelistavad keskmiselt 33% võrra enam meesülemusi. “Kui otsitakse tegevjuhte, siis tavaliselt tahetakse kindlat sugu,” ütleb New Yorgi värbamis- ja töövahendusettevõtte Windsor Resources tegevdirektor Donny Kanovsky. “Enamasti soovitakse mehi. See ei ole seaduslik ja firmad teavad seda. Saadan neile mõlemast soost kvalifitseeritud kandidaate, kuid tihti valivad nad ikka selle, keda esialgselt tahtsid.”
Kuna naisülemusi on nii vähe, vaatame neid justkui mikroskoobi all, ning iga väiksemgi viga, mida nad teevad, jääb meelde ja neid iseloomustama. Kui mees on halb boss, siis on see lihtsalt sellepärast, et ta on jobu. Kui aga naine on halb ülemus, siis arvatavasti seetõttu, et ta on naine.
Seega, kui küsitlustulemused näitavad, et naised eelistavad meesülemusi, ei tähenda see seda, et naised ongi halvemad juhid. Inimesed, kellel reaalselt olid naisülemused, eelistasid neid!
Kõrged ootused
Juhtivatel kohtadel töötavatele naistele on seatud väga kõrged ootused, mida meestele ei esitada, ütleb Leora Tanenbaum, kelle raamatus “Catfight” uuritakse kultuurilist ootust, mille kohaselt naised pidevalt üksteisega võistlevad.
Naise juures peavad täiuslikus tasakaalus olema otsekohesus, enesekehtestamisoskus ja professionaalsus. Samal ajal peab naine olema toetav, isetu ja kursis sinu pulmaplaanidega. “Naised tunnevad, et peale täiuslik olemise tuleb neil käituda nii, nagu nad isegi ei pingutaks,” ütleb Tanenbaum ning tsiteerib Duke University Women’s Initiative komitee aruannet aastast 2002, mis analüüsis survet, mida tunnevad ambitsioonikad naised kolledžis. “Kui oled juhirollis, töötad väga kõvasti. “Stsenaariumi” järgi pead käituma, nagu sul oleks vedanud või olid õigel ajal õiges kohas. Surve varjata enda pingutusi, samal ajal kui üritad teistele inimestele eeskujuks olla ja neid juhtida, tekitab tunde, nagu oleksid kiirkeedupotis.”
Tüdrukud õpivad juba varajases eas oma saavutusi väiksemaks rääkima. “Poisid kasvavad gruppides, tüdrukud paarides,” seletab raamatu “Top Dog: The Science of Winning and Losing” kaasautor Ashley Merryman. Kuueaastaselt on poisid 74% ajast (tüdrukud 16%) hõivatud grupitegevustega. Poiste puhul on täiesti okei omavahel vaielda ja kiidelda, sest see kõik toimub grupi huvides. Kui aga tüdrukud oma parima sõbrannaga kokku saavad, on eesmärk leida ühisosa ja võrdsus. Alati ollakse valmis, et midagi võib panna teist end ebamugavalt tundma. Sellisel juhul ei ole kiitlemine ja võistlemine head — need on sõpruse tapjad.
Toogem nüüd need õrnad sõprusel põhinevad suhted töökonteksti. Naised ei ole harjunud, et mõni teine naine võiks oma tugevusi esile tõsta. Kuid kes on ülemus, kui mitte inimene, kes pidevalt ennast tõestama ja esile tõstma peab? Kõrgematel kohtadel tegutsevaid naisi võidakse karistada, kui nad pidevalt n-ö läbi lillede ei räägi, ütleb raamatu “Getting From College to Career” autor, karjääri- ja juhtimisekspert Lindsey Pollak. “Miks? Sest mõnede inimeste jaoks on võimukas naine hirmuäratav.”
Asja konks on selles, et sa ei saa olla ka liiga kena, kuna siis jätad endast ninnu-nännu mulje. Selle asemel et öelda “Mul on vaja, et sa mõned koopiad teed,” võivad mõned naised öelda: “Kuidas oleks, kui mulle need koopiad teeksid?” Koosolekutel teevad naised tihti märkmeid või sosistavad, mis neil plaanis on, enne kui päriselt rääkima hakkavad. See tundub nii viisakas. Kuid töötajad tahavad selgeid juhtnööre, mitte ebamääraseid palveid, mis peaksid jätma mulje jagatud vastutusest.
Too parim esile
Saladus: olen ka ise selles kõiges süüdi. Lühikese aja jooksul Ameerika ärimaailmas, kus minu ülesandeks oli korraldada ajakirjanikele haridusprogramme, oli mu eesmärk omada õnnelikke alluvaid ja soov nende kangelane olla. Kuid ma tegin kõike, mille kohta eksperdid märkisid, et teha ei tohiks. Ütlesin suurte silmadega, et võin küll sinu boss olla, kuid selle ülesande puhul olen sinu meeskonnakaaslane. Ma nurisesin oma bossi üle. Tegin pidevalt seda “Kui sul aega on, siis kas sa, palun, võiksid…” asja, kuigi tegelikult mõtlesin: “Siin on see, mida sa praegu tegema peaksid.” Meenutades oma suurimaid prohmakaid, nt oma alluva õlal nutmist, on mul on ääretult piinlik. Mis seisu ma nad küll panin, kui otsisin lohutust nende sõprusest, et vältida seda, kui palju ebamugavust liidriroll minus tekitas?
“Koalitsioonid võivad olla head, kui teiste sisendit on tõepoolest tarvis,” ütleb Merryman. “Probleem on see siis, kui naised kasutavad teiste arvamust oma turvatekina. Ühel hetkel peavad naised hakkama ennast usaldama, see teeb neist juhid.”
Keegi ei leia ideaalset tasakaalu — seda polegi olemas. Kui oled natuke liiga otsekohene või ülemäära kena, siis see on okei, kuni tegevus allub sinu kontrollile. “Lõpuks tähendab liidriroll ikkagi seda, et iga inimene aktsepteerib ennast ning arendab välja oma stiili,” ütleb Pollak. “Kui üritad olla liiga kena või tugev, ei ole see ehe. Inimesed näevad sellest läbi ja neile see ei meeldi.”
Kui mõistad, kes sa töö juures oled, siis suudad ka oma ülesannete ja inimestega paremini hakkama saada. Kui tead, et oled pehme loomuga, võid paluda oma kolleegil “halba politseinikku” mängida, samal ajal kui sulle jääb “hea politseiniku” roll. Tee kindlasti tööd oma kõnega — lõpeta liigne vabandamine, soovitab naistele mõeldud liidriprogrammi “Playing Big” eestvedaja Tara Sophia Mohr. Kui kipud olema järsk, võid oma ideed läbi arutada kellegagi, kes aitaks sind ohjes hoida. Kuid ära kuluta liiga palju aega sellele mõtlemisele, kui kena sa oled. Pollak ütleb: “Suure tõenäosusega sa ei muutu. Pead aru saama, kes sa oled, ning panema ennast olukordadesse, mis lasevad sul endast parima esile tuua.”
Keegi pole täiuslik
Sarnaselt bossidele peavad ka alluvad pilgu peeglisse heitma. Miks? Sest paljud naisülemuste üle kurtjad on naissoost. Uuringud näitavad, et naised eelistavad meesbossi isegi rohkem kui mehed. Nooremad naised on oma vanemate kolleegidega üsna karmid, ütleb Pennsylvania osariigi ülikooli meditsiinikolledži professor ja raamatu “Mean Girls Grow Up” autor Cheryl Dellasega. Tihti on nad juba nooremas eas saanud rohkem juhtimiskoolitust ning võivad seega olla kriitilisemad naiste suhtes, kellele karjääriredelil liikudes selliseid teadmisi ei õpetatud.
Küsi endalt: kas sa tõesti vihkad oma bossi sellepärast, et ta on naine? Või hoopis seetõttu, et ülemus on inimene, kes omab su elu üle kontrolli? Teisisõnu, ehk vihkad oma bossi sellepärast, et ta ei lasknud sul töökohal oma pulmi planeerida?
Küsi, kas kehtestad naisülemusele samad standardid, mis meesülemuse puhul — samasugune austus sinu isikliku elu suhtes, sarane emotsionaalne toetus, sama suur boonus, kui sul hästi läheb? Naisülemuselt oodatakse tavaliselt rohkem, kui sama ameti peal olevalt meeskolleegilt. Eeldatakse, et ta oleks ka naiste õiguste kaitsja — vaadake ainult, millise tulise reaktsiooni osaliseks sai Yahoo tegevdirektor Marissa Mayer, kes teatas, et kellelgi ei ole lubatud kodus töötada. Sinu naisülemusel ei olnud arvatavasti väga palju eeskujusid. Mingis mõttes oled ka sina tema mentor.
Näita liidrioskusi sellega, et ehitad oma bossiga hea vastastikuse suhte. “Üks sinu töö kõige olulisem osa on mõista oma suhet ülemusega,” ütleb Pollak. “Inimestel on erinevad stiilid. Kui su boss on karm, siis ta on see eriline inimtüüp, kellega pead õppima koostööd tegema.” Parim nõuanne alluvatele on sama, mis ülemustele. Ole see, kes sa oled, ning lase bossil olla see, kes tema on. Kuidas ta saaks sind aktsepteerida, kui sina pole tema puhul sama teinud?
Olen töötanud paljude naiste alluvuses, mõned neist olid väga head ülemused, mõned halvad — nad kõik otsisid oma teed. Kui nad ei suutnud mulle anda seda, mida oleksin bossilt oodanud, ei olnud see seetõttu, et nad olid naised. See oli sellepärast, et nad ei olnud täiuslikud. Keegi ei ole. Kuid me kõik väärime, et meid hinnataks inimestena. Jah, kurda oma naisülemuse üle, kui ta on selle ära teeninud. Kuid ära vingu lihtsalt sellepärast, et ta on naine.
