Cosmo õpetab: lõpeta juba ometi see kahetsemine!
Jätsid oma kooliaegse arvutinohikust peika mingi spordihärja pärast maha ja nüüd on ta miljonärist IT-ärimees? Või astusid vanemate meeleheaks arstiteaduskonda, mis sest, et vihkad haiglaid?
Kahetsemises ei ole midagi halba — kui sa pole elus ühtki viga teinud, pole sa järelikult täiel rinnal elanud. Lisaks võivad kahetsused vägagi abiks olla — näidata meile näiteks, kui palju me arenenud oleme (“Miks ma lasin endale küll niimoodi pähe istuda?”) või seda, kuhu me jõuda tahame (“Poleks ikka pidanud seda töökohta Rootsis ära ütlema…”). “Kahetsus on vägagi kasulik emotsioon — see paneb meid liikuma,” ütleb ka raamatu “If Only: How To Turn Regret Into Opportunity” autor psühholoog Neal Roese.
Muidugi võib kahetsus meid vahel ka tagasi hoida, kui oma “oleks” ja “poleks” aruteludesse liialt kinni jääme. Toome sinuni mõned kõige levinumad kahetsemisjuhtumid ja strateegiad, kuidas neist üle saada.
“Kulutasin raha mõttetutele asjadele ja olen nüüd võlgades!”
Kingad, kallid õhtusöögid, klubitamised — sul oli see kõik, kuid alles on vaid suur rasvane krediitkaardiarve, mis iga kuuga aina kosub. Üritades oma pangaarvet kontrolli alla saada, et ei peaks iga kuu lõpus sõpradelt palgapäevani laenama, jääd ilma paljust toredast. Näiteks pole sul raha, et sõpradega suusareisile minna. Kõige hullem on aga see, et ostetud kingad on juba ära kantud, söögid söödud ja klubitamisest ei mäleta suurt midagi.
Pole kahtlustki, et võlgadest pääsemine on ülimalt tüütu tegevus. Selle asemel et end kõrgekontsaliste vigade pärast piitsutada, võta olukorda kui suurimat eluõppetundi — mitte kunagi ei tohi kulutada raha, mida sul ei ole. “Pööra kõik enda kasuks. Selle asemel et masenduda kõigi nende asjakeste pärast, mida sa endale lubada ei saa, mõtle sellele, et see kogemus aitab sul areneda suurepäraseks rahaplaneerijaks ning tõotab oluliselt kindlamat majanduslikku tulevikku. Kunagi oma käitumisele tagasi vaadates võid end lollina tunda, kuid samas just see näitabki, kui palju sa arenenud oled,” ütleb raamatu “The Comfort Trap” autor psühholoog Judith Sills.
Su vanemad tegid maha sinu unistused saada moekunstnikuks ja veensid sind juurat õppima. Nüüd, mil oled kooli lõpetanud ja mõned aastad juba erialast tööd teinud, pead end igal hommikul väevõimuga tööle vedama, mõeldes: “No miks ometi?”
Raamatu “Trusting Yourself: How To Stop Feeling Overwhelmed And Live More Happily With Less Effort” autor M. J. Ryan ütleb, et sellises olukorras tuleks eelkõige andeks anda endale ja mitte põdeda hilisteismelisena tehtud vigade pärast. Isegi kui vanemad seekord vale otsuse tegid, on nende nõuanded suures plaanis sulle ju hästi mõjunud. “Inimesed on tihti enda peale pahased. Me arvame miskipärast, et oleksime juba minevikus pidanud teadma asju, mida me praegu teame. See on ju võimatu. Tegelikult on nii, et kui sa oleksid saanud midagi teisiti teha, oleksid ju teinud,” lohutab Ryan.
Mineviku üle mõtisklemise asemel keskendu sellele, mis toimub praegu. Kui väga sa oma unistuste töökohta tahad? Kas oled nõus uuesti kooli minema? Otsast alustama? Kas saaksid asja ajada tasapisi, minna mingitele kursustele?
Kui otsustad, et baleriiniks saada on tõesti liiga hilja, ära kurvasta. Mõtle parem, missuguseid teadmisi ja kogemusi oled omandanud ning milliseid kontakte loonud. Äkki saaksid kõige sellega ka mõnel muul erialal hakkama? Ehk eksisteerib sinu eriala piires ka põnevamaid ameteid kui praegune? Liigu pigem edasi, mitte tagasi ja helge tulevik terendab silmapiiril.
“Ma poleks pidanud oma eksist lahku minema. Nüüd abiellub ta kellegi teisega!”
Tol hetkel tundus põhjusi ta mahajätmiseks mitu — sa polnud kindel, kas ta ikka on see ainus ja õige, samuti vajasid rohkem isiklikku aega. Seda aega oled aga kasutanud pikaks analüüsiks, mille tulemus on: “Kuidas ma küll nii loll olin ja sellise mehe maha jätsin?!” Sinu “selline mees” seevastu on leidnud uue armastuse, kellega ta kavatseb abielluda.
Mida siis teha? Süvene oma valusse. Kui sind piinab selline südantlõhestav kahetsus, ei jää lihtsalt muud üle. Tunnista endale, et oled teinud ilmatu vea. Roese soovitab end kirjutamise teel välja elada, sest mõtete paberile panemine aitab juhtunut oma elu üldisema plaaniga sobitada ja konteksti seada. Olgu see siis väike märkmik või blogi internetis, kirjutamine teeb su pea selgeks ja aitab aru saada, mida sa antud hetkel suhtest tegelikult otsid. Küsi endalt, mida see kogemus sulle andis? Millised ekspeika omadused, mida sa tookord ei hinnanud, sulle nüüd tähtsad tunduvad? See aitab sul nende olemasolu kergemini märgata, Ilmselt jõuad lõpuks ka selgusele, mis sind tegelikult häiris. Sa jätsid ju selle mehe maha mingil kindlal põhjusel — oled sa ikka kindel, et tahaksid tolle naise asemel temaga ikkagi abielluda? Äkki mõlgutad pere loomisest üldisemas plaanis?
“Ma lasin käest suurepärase töökoha!”
Tol korral tundus, et töökohti, mis pakuvad reisimisvõimalusi ja annavad kuhjadega praktilisi kogemusi, on kümneid. Nüüd aga selgub, et ega tegelikult ikka ei ole küll, ning sind kummitab töö, millest ära ütlesid.
Kõigepealt tee kindlaks, kas rong on ikka tõesti läinud? Ehk on võimalik personalijuhile kiri saata, et sind tulevikus tööpakkumiste puhul meeles peetaks? Kui vastus on ei, ole endaga karm — iga kord, kui hakkad vinguma, millise suurepärase võimaluse käest lasid, ütle endale: “Stopp! See asi on läbi!” Korda lauset nii palju kui vaja. Roese sõnul aitab see nipp asjadest üle saada: “Kui miski on lukus, lõpetatud, valmis, saavad inimesed sellest kiiremini üle.”
Seejärel pigista oma kahetsusest välja kasulikku infot — kui sa sellele mõtlemist kuidagi lõpetada ei suuda, peab selles peituma mingi tähtis teave. “Küsi endalt, mis sind selle töökoha juures nüüd paelub, mida sa enne ei märganud? Mida sa õieti igatsed?” soovitab Roese. Kui jätsid kasutamata võimaluse saada ametikõrgendust, siis mis on nüüd muutunud, et sa seda järsku nii hirmsasti tahad? Kas su oskused ja enesekindlus on kasvanud? Kas otsid oma ellu värskendust?
Kui oled selgeks teinud, mida sa siis õieti soovid, oled valmis järgmise pakkumise peale kiirelt ja konkreetselt reageerima. Lisaks saad hakata aktiivselt otsima seda, mida tegelikult tahad. “Kahetsusest saad üle, kui sa teadvustad endale järgmist: lasin võimaluse küll käest, aga neid on ju veel!” ütleb Sills.
“Oleksin pidanud õigel ajal välismaale kolima!”
Oh oleksid sa ainult selle ühe otsa pileti ostnud ja ookeani taha suurde linna kolinud… Siis viibiksid praegu oma igaval töökohal samade vanade kolleegide passimise asemel moodsas kontoris ja lõunataksid rahvusvahelise seltskonnaga. T-särgis ja teksades hängimise asemel klubitaksid oma seksikate ja cool’ide sõpradega ning kannaksid riideid, mis teeksid isegi Carrie Bradshaw kadedaks.
Lihtne on ette kujutada, kui sädelev oleks sinu elu, kui oleksid teistsuguse tee valinud. Seepärast ongi kahetsused teemadel, et miks ma küll teistsugust suunda ei valinud, eriti karmid — neid toidab sinu elav fantaasia. “Kuna sa ei tea, mismoodi päriselt oleks olnud, täidad lünki näiteks telekast nähtuga. Ainukesed piirid seab sinu enda kujutlusvõime,” ütleb Roese.
Parim tegevus sinu jaoks on üks väike reaalsuskontroll. Muuda oma mis-oleks-muinasjutt õuduslooks — glamuurse elu asemel kujutle hingitsemist räpases toakeses, pangaarvel vaid niipalju, et piisab kiirnuudliteks. Sind ei võeta kuskile tööle ning sul pole ühtegi sõpra.
Tõenäoliselt oleks tõde kuskil vahepeal, kuid mõlema variandi ette kujutamine paneb sind järele mõtlema, kas tahad tõesti võõrasse linna kolida või oled lihtsalt naistekatest sisse võetud. Kui jõuad järeldusele, et oled siiski linnasära jaoks valmis, olgu see milline tahes, siis mida sa ootad? See, et sa vanu otsuseid kahetsed, ei tähenda ju, et peaksid uutest loobuma.
