Lõpetamata suhe ja ütlemata sõnad

“Olin just ühe suhte lõpetanud, kui kohtusin noormehega, kellega oli lõbus flirtida ja tore vestelda. Ent kuna mu eelmine suhe ei lõppenud kenasti, lubasin endale, et ei armu temasse — meil võiks lihtsalt koos lõbus olla. Ja oligi,” räägib Liis (24). “Kuid ajapikku, mida rohkem me suhtlesime, seda enam ma kiindusin. Ühel hetkel hakkas tema aga eemalduma. Ma ei osanud midagi teha ega teadnud, mis valesti läks. Praegu on meie vahel kõik läbi ja olen sellega leppinud. Kui ma teda ei näe, siis tema peale ei mõtle. Kuid kuna meil on ühised sõbrad, siis vahel ikka kohtume ja saame endiselt hästi läbi. Teda nähes tunnen, et kõik teised kahvatuvad, ja tahan ainult temaga koos olla. Silmates teda kellegi teisega, muutun väga armukadedaks ja kurvaks. Mulle tundub, et ma ei julge uut suhet luua, kuna sisimas loodan, et äkki meist võiks kunagi veel paar saada. Ma ei taha seda võimalust kaotada. Sooviksin küll sellest mõttest vabaneda, kuid tundub, et ei suuda. See on kestnud juba mitu aastat. Mulle näib, et me kaks oleme määratud koos olema, kuid ma ei saa aru, miks tema seda ei mõista. See ei tundu õige! Kas ma siis tõesti olen temasse nii lootusetult armunud või tahan teda lihtsalt seepärast, et ma ei saa?“ küsib Liis.

“Selles loos hakkab esimesena silma suhte alguses endale antud lubadus mitte armuda uude noormehesse, kuna eelmine suhe ei lõppenud kenasti. Vaatamata eelmisele kogemusele pole mõttekas endale selliseid lubadusi anda, kuna need võivad hakata alateadlikult pärssima uusi võimalikke suhteid. Antud juhul tundub, et Liisi jaoks on suhe jäänud lõpetamata — lahkumineku põhjused on talle selgusetud. See võib ka olla vastus, miks Liis endas lootust edasi hellitab,” arvab Merisalu.

Loe ja vaata Cosmo juuninumbrist:
• Cosmo kaanestaar: Demi Lovato

• “Jah, ma tulen sulle meheks! Vist...”

• Mees arvab:
stand-up
koomik Louis Zezeran palub naistel olla meeste vastu aus

• Tema kõige mehelikum kehaosa

• “Ma olen armuke!”

• Šikk denim

• Palju suvist moodi, meiki ja trendiuudiseid
Oleme kuulnud, et meeste puhul on väga oluline võimalus naist jahtida — kättesaamatu naine tundub huvitavam. Kuid ka naise jaoks võib kättesaamatu mees olla vägagi köitev. “Seni, kuni mees või naine on justkui kättesaamatu, võib endale luua soovitava kujutelma sellest inimesest. Võimalik, et ollakse armunud enese loodud pilti. Teinekord ei olegi eesmärk kellegi kättesaamine, vaid illusioonis elamine, sest nõnda ei pea tegelema argielulise reaalsusega,” ütleb psühholoog.

Hirm läheduse ees

“Olen märganud, et mulle meeldivad mehed vaid hetkeni, mil nad hakkavad minu vastu tõsisemat huvi ilmutama. Pärast seda näen neis erinevaid vigu ja vahel tunduvad nad mulle lausa kummalised. Püüan kiiremas korras suhtlemist lõpetada, enne kui asi kaugemale areneb. Tavaliselt olen pikemalt armunud mõnesse mehesse, kes on mingil põhjusel kättesaamatu ja minule vaid aeg-ajalt tähelepanu pöörab. Kas mehed, kes mulle meeldivad, ongi minu liigast väljas? Või kas meeldimine kestaks vaid senikaua, kuni ta hakkab mulle rohkem tähelepanu pöörama? Kas hakkaksin temas siis ainult vigu nägema?” mõtiskleb Kati (27).

“Loo põhjal võib oletada, et Katil on hirm läheduse või hülgamise ees.
Sellele viitab tema käitumine — talle meeldivad mehed vaid seni, kuni nad hakkavad tema vastu tõsisemat huvi üles näitama. Enne kui teda jõutakse maha jätta, jätab ta ise teise maha,” märgib Merisalu ning selgitab, et
lähedusehirmul võib olla erinevaid põhjuseid, mis olenevad konkreetsest inimesest.

“Üldjoontes tuleks uurida Kati suhet tema vanemate või esmaste hooldajatega ning vaadata, kuidas see mõjutab tema suhteid täiskasvanueas. Lähedusehirm võib olla kartus eemaletõukamise ees, mistõttu me katkestame suhte enne, kui see kuhugi areneda jõuab, või armume inimesse juba ette teades, et see suhe on mingil põhjusel võimatu. Tegelikult esineb sellist hirmu ka pikaajalises suhtes olevatel inimestel. Sügavam lähedus ja intiimsus saavad tekkida vaid end teineteisele avades ja oma haavatavust paljastades, enda tundeid ning vajadusi väljendades,” selgitab Merisalu.

Kui oskustest jääb puudu

“Arvasin juba Otiga kohtudes, et oleme hingesugulased. Olime koos poolteist aastat ja minu meelest oli meil väga hea ning rahumeelne suhe. Tegime kõike koos ja tülitsesime väga harva. Olin päris üllatunud, kui Ott ütles, et peaksime lahku minema. Sellest on nüüd pea kaks aastat möödas. Oleme endiselt sõbrad ja saan ka tema perekonnaga hästi läbi. Kui näeme, siis mulle alati tundub, et ta kallistab mind eriti pikalt ja kõvasti ning vaatab kuidagi tähendusrikkalt silma. Pärast seda ei saa ma teda tavaliselt mitu päeva peast välja ning mõtlen salamisi, et äkki meie vahel ikkagi on midagi erilist ja me saame kunagi veel kokku. Tal oli küll vahepeal üks teine tüdruk, kuid hetkel ei ole ta minu teada kellegagi koos. Teisest küljest, kui ta tahaks minuga koos olla, siis ta ju ometi väljendaks seda ega oleks tahtnud lahku minna. Olen ka mõelnud, et kui alustaksin uut suhet, aga Ott teeks midagi, et minuga taas koos olla, siis ma ei tea, kas suudaksin oma kuti juurde jääda või jookseksin kohe ära. Seetõttu tunnen, et uue suhte alustamine ei oleks selle teise inimese suhtes päris aus. Mulle tundub, et ma pean valima, kas oodata seda kutti, keda ma südames igatsen, või luua suhe inimesega, keda ma võin küll armastada, aga mitte niimoodi… Tean, et kui Ott kunagi abielluks, siis tema pulma ma igatahes minna ei suudaks,” räägib Siiri (23).

Pole mõtet oletada, vaja on rääkida

“Enamik suhteprobleeme algab sellest, et omavahel ei räägita olulistest asjadest, ei väljendata oma tundeid ja vajadusi ning tehakse oletusi partneri suhtes, kuid ei küsita, kas see päriselt ka nii on. Tundub, et antud loos mindi lihtsalt lahku ilma lahkumineku põhjuseid arutamata. Koos oldi poolteist aastat. Täiskasvanute armastussuhte esimene tase ehk armumisfaas võib kesta mõnest kuust kolme aastani. Sel ajal varustab emake loodus meid füsioloogiliselt väga võimsa kokteiliga. Selle faasi lõpus võtab ta aga meilt “roosad prillid” eest ja me hakkame nägema selle isiku tegelikku palet, kellega seotud oleme. See faas lõpeb möödapääsmatult. Paljude jaoks on see tohutu kaotus, mida leinatakse nagu igat teist tähtsat asja. Imago suhteteooria järgi tuleb pärast armumisfaasi võimuvõitluse faas. Sel perioodil võivad tekkida uskumused stiilis “ma ei armasta teda enam”, “olen koos vale inimesega” ehk tähelepanu on negatiivsetel joontel ja erinevustel,” selgitab Merisalu. 

Võimuvõitluse faasi ebaõige lahendamise tulemuseks võib olla pidev rahulolematus, emotsionaalne lahknemine, kõrvalsuhe, lahutus jmt. “Tihti inimesed ei näe, et võimuvõitlus on võimalus töötada lapsepõlvest pärit rahuldamata vajadustega. Tegelikult me olemegi valinud täiusliku partneri, kes elavdab need igatsused. Ka võimuvõitluse aeg on loodud kestma ajutiselt mingil eesmärgil, et pakkuda tervenemise ja kasvamise toimumiseks vajalikke tingimusi. Paraku jäävad paarid sageli sellesse faasi kinni või lahutavad, leiavad uue paarilise ja kõik hakkab otsast peale. Antud loos Siiri oletab, et Ott ju ometigi annaks märku, kui ta tahaks temaga koos olla. Ehk ta teekski seda, aga võib-olla pole ta mingil põhjusel selleks võimeline. Kas Siiri ise on Otile oma tunnetest kõnelenud? Selleks, et selgust saada, on ainult üks võimalus — rääkige omavahel!” rõhutab Merisalu.

Jääme sõpradeks?

Ent mida teha ühepoolse armastusega? Kas jääda sõpradeks, armastades inimest tingimusteta ja midagi vastu ootamata, proovida teda siiski endale võita või lülitada see tegelane sootuks oma elust välja? Viimane lahendus võib tunduda kõige lihtsam — mida vähem kokku puutume, seda minimaalsemalt on ka põhjust tema peale mõelda ja rohkem võimalusi oma eluga edasi minna. Sõbraks jäämine võib olla suurem katsumus.

Pole lihtne olla sõber kellegagi, kellelt soovid enamat. Me ei saa sundida kedagi ennast armastama, kuid oma tunnete allasurumine ei ole ka kuigi mõistlik. Merisalu soovitab suunata energia millegi loomisesse. Kindlasti on see koht enesearenguks. “Kui armastus teeb haiget, siis järelikult pole tegemist tingimusteta armastusega. Me võime ju endale igasuguseid asju ette kujutada. Ka seda, et armastame kõiki ja kõike ilma eeltingimusteta. Aga kas me ikka tegelikult teame, mis tingimusteta armastus tähendab? Ma arvan, et selleks, et selleni jõuda, tuleks enne endaga tööd teha — uurida end sügavuti, saada teadlikumaks oma käitumis- ja reaktsioonimustritest. Selle protsessi käigus areneb meie empaatiavõime ning suutlikkus tingimusteta armastada,” ütleb Merisalu.
Lihtne on ennast süüdistada, kui selgub, et keegi, keda jumaldame, ei ole huvitatud meiega koosolemisest. Ent tuleb meeles pidada, et seda olukorda ei mõjuta üksnes me ise, vaid ka teine inimene, kellel võivad olla omad põhjused, millest meie midagi ei tea ning mille eest ka ei vastuta. Ja kõige tähtsam: kas inimene, kes meie armastusest huvitatud pole, on tõesti seda väärt, et tema pärast oma südant valutada ja eluga mitte edasi minna? Tundub, et mitte.