Eesti tõesti peened restoranid
Igas kategoorias jõudis lõppvooru 3 nominenti.
Tulemused:
Nominentide hulgas oli rohkem kui ühes kategoorias mainitud veel peale eelpool nimetatute Kalwi mõisa, Cafe Anglais’d, Le Bonaparte kohvikut, Villa Thaid, restorani Ö. See nimekiri tähendab, et neisse kohtadesse võib julgelt sööma minna, kartmata saada ebameeldivuste osaliseks.
Auhinnagalal pakuti ka gurmee-õhtusööki, ühe inimese koht maksis 1000 krooni.
Imre Kose, kelle juhitud meeskond 5-käigulise õhtusöögi ette valmistas, suutis juba sissejuhatavas tervituskõnes panna inimesed kannatamatult kelnereid ootama.
I käik: Kadaka-suitsutatud lõhekreemi ja rukkileiva lehik, forellimarja vinaigrette
Välja nägi ilus tornike, kogus oli imenapp ja tekitas mõnusasti söögiisu ja ootust järgmisteks käikudeks. Lehik, muuseas, on selline krõbuski moodi asi, ei allu noa-kahvli manipulatsioonidele.
II käik Jõevähi consomme julienne eesti kitsejuustu raviooliga
Consomme oli puljong imepeenikeste porgandiribadega, kaks ravioolit olid vapustavalt kitsja maitsega juustu täis ja imemaitsvad, aga kes või mis oli selles komplektis julienne, ei õnnestunudki tuvastada.
III käik Vasika ballotine prosciutto crudo ja savoy kapsaga, armanjaki-ploomi kaste
Nimetati pearoaks. Nägi välja nagu õudsalt jämeda keeduvorsti otsast lõigatud ümar nott, millele oli ümber keeratud üks riba kapsast ja peale sätitud musti ploome. Paar piiska tumedat kastet, ja rohkem midagi taldrikul polnudki. Kogu austuse ja armastuse juures Imre kokakunsti vastu tuleb tunnistada, et meie 10ses lauas jättis umbes veerand sööjatest osa ballotiini alles.
IV käik Tarte tatin kalvadose jäätisega
No kellele siis jäätis ei meeldi!
V Kohv, tee, shokolaaditrühvlid
Tavpärases headuses.
Juurde pakuti loomulikult sobivaid veine ja kalvadost.
5 käiku sai küll söödud, aga nagu muinasjutus öeldakse — Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi. Koju jõudes avasin närviliselt külmkapiukse.
