Eesti Kunstiakadeemia moedisaini magistrant Piret Mägi on uurinud EÜE univormi kui sümbol-rõivaeseme olemust. Jätkusuutliku rõivadisaini pooldajana tõstatab Mägi oma uurimustööga mitmeid küsimusi kehakatte väärtustamise ja kandmiskultuuri kohta.

EÜE oli noorte vabatahtlik organisatsioon, kuhu võisid astuda üliõpilased ja keskeriõppeasutuste õpilased. Alates organisatsiooni algusaegadest pöörati lisaks maleva töö korraldusele tähelepanu ka taidlusele ja spordile ka tunnus-atribuutikale, s.h rõivastusele. EÜE kuulus Nõukogude Liidu organiseeritud maleva süsteemi, ent toimis Eesti territooriumil eraldi üksusena. On teada, et Moskvast saadeti korduvaid ettekirjutisi ning päringuid, miks kohalik tudengkond eirab ühist üleliidulist vormirõivast. Keskstaabi noored leidsid alati asjalikke selgitusi, mistõttu jätkus Eesti oma vormi kandmine kuni maleva viimaste päevadeni.

Igal aastal käis EÜEs 1500-3000 malevlast ja igal aastal toimus samasugune rituaal. Tudengitele jagati suvisele tööle registreerumiseks perfokaardid, mis täideti vajaliku infoga, s.h ka rõivaste osas. Pärast andmete kogumist algas Keskstaabi staabiülemal (hilisema ametinimetusega komandöri asetäitjal) suuremat sorti paberite täitmine.

Vastavalt täidetud perfokaartide infole kirjutati Valitsusele meeste-naiste vormide arv. Tuli hankida tekstiilitööstuselt kangast. See tähendas käiku ministri esimese asetäitja juurde, et saada kangaplaan. Viidi sisse vormide tarbeks üleplaaniline tootmine. Lisaks külastati ka kangatootjaid, kus valite välja võimalikud sobivad materjalid. Järgnes  käik Kergetööstuse Ministeeriumisse, millele allus kogu õmblustööstus. Tuli viia sisse üleplaaniline vormirõivaste tootmine. Lõpuks võeti vastu otsus ja anti korraldus Plaanikomiteele, mis pani kohustuse: „Lubada EÜE maleval üleplaanilise toodangu arvelt valmistada 2000 vormi”. Koostööd tehti selliste ettevõtetega nagu Sangar, Klementi, Sillamäe õmblusvabrik, Vihuri, Tallinna Kaubamaja ja teised kohalikud suur-ettevõtted.

Kokkuvõttes — väga palju jahmerdamist, asjaajamist, kommikarbiga meelitamist. Vormide valmistamine tekitas märkimisväärset materjali, aja ja muude ressursside kulu. Kas tulemus vääris küünlaid? See on küsimus, millele eitavat vastust ei kuule. Lisaks maleva tunnusrõivale mida võis igapäevaselt kanda alles järgmistel suvedel (kuna esimesel aastal oli tegu viisaka nö paraadvormiga), siis ettevõtetel lasus kohustus võimaldada asjaosalistele töötamise riided. Nendeks said tihtipeale vanemad sõjaväelaste kehakatted. See selgitab vanematel fotodel nähtavat militaar-stiili. Kehakatete hankimine oli üleüldiselt piiratud, mistõttu igal aastal antav uus vorm ja vastupidavamad töörõivad täitsid garderoobi arvestataval määral. Hilisemal malevaperioodil kätkes EÜE vorm üha enam ka vaimseid väärtusi: ühtsust, töökust, nutikust, nooruslikkust jms.

EÜE vormirõivas oli omamoodi julguse sümbol. Tänapäeval võib täheldada, et mida lähemal rohujuure tasandile, seda vähem soovivad lihttöölised end üldisest massist eristada, end ekstravagantselt ehtida või eriskummalisi rõivaid kanda. See-eest võis EÜEs märgata, et mida lähemal lihttööd tegeva malevlase staatusele, seda enam lisati rõivastele absurdseid detaile, loodi vaimukaid tunnuslikke rõivaid. Ning kõike seda uhkusega.

EÜE vormirõivast kandis valitud seltskond. Need riided jagati vaid töökatele tudengitele, igal aastal umbes 2000 noorele, kes end ise kirja panid ning nädalateks oma puhkuse ohverdasid. Nii lihtliikmed kui rühmade, regioonide ja staabi komandarid, komissarid, arstid, meistrid jpt läbisid malevatöö kaudu elukooli. Läbi praktika õpiti lepingute vormistamist ja ka neist kinni pidamist, asjaajamist, juhtimist, arendati demokraatlikke suhteid erinevate tasandite vahel. Tegu oli silmaringi avardava ettevõtmisega. Levis aade: kui midagi teed, tee hästi. Peeter Vähi, omaaegne EÜE komandör : „Määravaks sai organisatsiooni juhtimise kvaliteet, mis tähendab tase, millelt lähtusid juhid igapäevaseid töid ja elamist-olemist organiseerides”. Vähi selgitab: „Malev hakkas koolitama eritasandite liidreid, edendama noorte inimeste võimet otsustada, õppida, töötada, luua, kaitsta oma seisukohti. Vastutada. ” Ning iga entusiastlik edumeelne tudeng soovis oma panust läbi rõiva näidata. Olgu vormirõiva sümboolsuse ehedaks näiteks kunagise komandör Indrek Ilometsa enda sõnad: “Tõmbasid vormisärgi selga ja olid vohh, tegija mees!”.

EÜE vormirõivas oli lisaks kõigele ka lahe. Kui just koi või ajahammas kangast purema ei hakanud, kolimise käigus need üleliigseks ei osutunud või mingil hetkel majapidamises muuks otstarbeks ei kulunud, siis kanti EÜE riideid hiljemgi ja hoiti üle aegade alles.

Omaaegsed fotod kubisevad mahlakatest kostüümidest ning vaimukatest lisanditest. Üleüldistele poliitilistele piirangutele-määrustele vastuoksa juleti end välja elada ja hästi tunda. Läbi rõivastuse avaldati meelsust, mõtteid ning fantaasiat. Sealjuures kartmata kriitikat nt kehva õmblustöö või kokkusobimatute värvitoonide pärast.

Kas meie rõivakapis leidub mõni toode, mis on töökoha poolt antud ja mille kandmine tekitab sarnast ülendavat tunnet? Kui palju on meil selliseid riideesemeid, mis kannavad mäletamist väärivat pärandit või hoopis ideoloogilist (ajaloolist) väärtust?

Malevavorme demonstreeritakse Pärnu Muuseumis näitusel „Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved.“ . Ekspositsiooni avavad malevaveteranid 12.juulil kl 17 ning sündmusel esitletakse malevaraamatut. Ühtlasi oodatakse jooksvalt omaaegseid riideid ning muud atribuutikat. Ühendust võtta Indrek Ilometsaga emailitsi vene@smail.ee ja telefoni teel 5047881.Näitus jääb avatuks septembri keskpaigani. Infot lisatakse Pärnu Muuseumi kodulehele http://www.parnumuuseum.ee.

Kõik endised ehitusmalevlased on lahkesti palutud ka EÜE 50. kokkutulekule Pärnusse. 12.juulil peetakse Valgerannas EÜE golfiturniiri ning 13.juulil leiab aset meeleolukas rongkäik Rüütli Platsilt Vallikääru. Ühisele jalutuskäigule oodatakse inimesi malevarõivastega ning endavalmistatud plakatite-lippudega. Vallikäärus peetakse maha laulupidu, kus muuhugas tuletatakse ühiselt meelde ka legendaarsed malevaviisid. Südaööl jätkub üritus Pärnu Kuursaalis.

Nii EÜE kui kokkutuleku kohta leiab infot aadressil www.eue.ee.

Fotod: Krõõt Tarkmeel
Stiil: Piret Mägi
Grimm: Nele Pandis
Modell: Grete Sõlg