Hümn teele
Kuidas tuleb juua teed? Igal maal on omad traditsioonid. Üks reegel on aga kõikjal - alguses imetletakse tee värvi, seejärel nauditakse aroomi ning alles siis rüübatakse väikeste sõõmudega seda suurepärast jooki.
Tänapäeval - tundes tee imeliselt rikkalikku keemilist koostist - on kerge seletada selle raviomadusi. Eelkõige peletab tass kanget teed suurepäraselt väsimust ning tõstab töövõimet. Nii kohv kui ka tee sisaldavad kofeiini, mis stimuleerib südametegevust ning tõstab üldist toonust. Kohv, milles on 10% kofeiini, ergutab organismi vaid paari tunni jooksul. Tee ergutav toime kestab peaaegu kuus tundi, kuigi kofeiinisisaldus selles on vaid 2-4%. Tee jõudu pehmendab tähtis komponent -polüfenool. Sellist kasulikku kooslust ei esine looduses rohkem kusagil. Seetõttu ei kutsu tee kunagi esile närvisüsteemi ülierutust ning vaid haruharva tekivad unehäired. Tee kangust vähendades muutub jook võluväel unerohuks.
Tee on rikas parkainete poolest, mis tugevdavad veresoonte seinu. Needsamad parkained tulevad kasuks toidumürgituste korral, mil võib juhtuda, et tee on ainus toiduaine, mida haige saab endale lubada. Ometi pole nii "range teepaus" organismile koormav. Pärast rikkalikku söömaaega oleks samuti hea ära juua tass teed, mis kergendab seedimist ning raskete roogade omastamist. Ega asjata ole tee koormusvabade dieetide kohustuslikuks komponendiks.
Hiina meditsiin kinnitab, et igapäevane teejoomine hoiab ära neerukivide tekke. Ftoori kõrge sisalduse tõttu ei lase teetõmmis areneda kaariesel. Parkained aga vähendavad igemete veritsemist. Et kõik need tee kasulikud omadused täielikult avalduksid, peab seda jooma suhkruta.
C-vitamiini sisalduse poolest jääb teeleht alla vaid kibuvitsale. Kahjuks läheb musta tee tootmisprotsessis osa askorbiinhappest kaotsi. Rohelises tees säilib see aga suurepäraselt. Kaks tassitäit kanget rohelist teed omavad samasugust ravitoimet kui neli õuna, viis sibulat, seitse apelsini ning kaks klaasi punast veini.
P-vitamiin, mida tee samuti sisaldab, parandab vereringet väikestes veresoontes, seetõttu loputataksegi teega põletikulisi silmi. P- ja C-vitamiinid mõjuvad eriti hästi koos, mistõttu on soovitav teed juua sidruni või jõhvikatega. Külmetuse puhul on värskeltvalmistatud tee koos vaarikamoosiga suurepärane higistamaajav vahend. Kange tee ei riku ka näojumet - teetõmmis on hea toonik. Soodustades higieritust, puhastab tee poore. B2-vitamiin - mida sisaldub ekstraktis küllaldaselt - vähendab naha kuivust, muudab selle elastseks ning ennetab nahaaluseid verevalumeid. Teemähis aitab laugude turse puhul. Viimaste avastuste põhjal aitab tee P-vitamiini sisalduse tõttu aneemiat ravida.
Paljud uurijad tunnistavad, et heade antimutogeensete omaduste tõttu pidurdab tee vähi metastaatide arengut. Põhjus - tee sisaldab suures koguses antioksüdante ning polüfenoole, mis võitlevad edukalt vabade radikaalidega. Arvatakse, et roheline tee on mustast tunduvalt kasulikum. Kuna seda ei närtsitata ega fermenteerita tootmisprotsessis, ei kaota tee temas sisalduvaid väärtuslikke aineid. Idamaade ravitsejad leiavad, et hea tervise garantiiks on vähemalt 8 tassi teed päevas. Euroopa meedikud soovitavad alustada kolmest tassist. Eriti kasulik on rohelise tee tõmmis naistele - on täheldatud, et ohtralt rohelist teed tarvitavad naised haigestuvad rinnavähki harvemini kui ülejäänud. Võimalik, et roheline tee on jaapanlannade üheks salarelvaks, milletõttu nad haruharva kurdavad raskete haiguste üle.
Arvatakse, et teejoomise harjumus on enam kui 5 tuhat aastat vana ning alguse saanud Birmas.
Idamaades oli tee kaua aega kasutusel vaid ravimina, alles hiljem muutus kultusjoogiks. "Kohtumine teejoomisel on tunnete kohtumine", öeldakse tõusva päikese maal. Enne valmistamist hõõruvad jaapanlased tee imepeeneks puudriks. Seejärel puistatakse see väikeste portsjonitena teekannu, kuhu tasahaaval kallatakse kuuma vett, iga kord kloppides segu bambusest luuakesega. Tee saab hapukooresarnane paks, hambaid hellaks tegev, kange ning väga aromaatne. 100-120 g kuiva tee kohta tuleb vaid pool liitrit vett.
Venemaa teejoojad Venemaale jõudis tee XVII sajandi keskel. Algul tarvitati seda ravimina, näiteks nohu ja peavalude vastu, hiljem sai aga teest igapäevane maitsev jook. Vene teejoomine on saanud maailmas kuulsaks tänu oma teemasinale - samovarile. See teravmeelne leiutis võimaldab täpselt tabada keematõusmise hetke, et sel moel saada aromaatseimat teed. Masina originaalne vorm tugevdab resonantsi, andes häälekalt teada, millal on tee valmistamiseks õige aeg. Venelastel on veel teinegi leiutis - see on teeklaasihoidja. Venemaal oli ette nähtud vaid naistel teed juua portselantassikestest, mehed jõid klaasidest. Et end seejuures mitte ära kõrvetada, mõeldigi välja teeklaasihoidjad. Välismaalastele oli seejuures kõige suuremaks mõistatuseks - kuhu asetada sel juhul teelusikas. Nad ei tulnud selle pealegi, et see jäetakse klaasi sisse põske soojendama. Venelaste leiutiseks peetakse ka teejoomist moosi või meega.
Teejoomine Bostoni moodi 1767.aastal võttis inglise parlament vastu seaduse, et Ameerikasse võivad teed sisse viia vaid Ida-India alused. Kasutades oma monopoolset seisundit, tõstsid inglased maksu tee pealt enneolematult kõrgele. Seitse aastat hiljem otsustasid jänkid anda õppetunni maksu tõstnud kompaniile ning uputasid Bostonis 200 tuhat kg valikteed. "Keetnud" nii kange joogi, alustasid ameerika kolooniad võitlust Inglismaast eraldumiseks, mille tulemusena sündis uus riik - USA.
Five o´clock tea Statistika andmetel joovad eurooplastest kõige rohkem teed uduse Albioni elanikud. Iga inglase kohta tuleb 1700 tassi aastas. Oma traditsiooni - juua kell viis teed - muudavad nad harva. India ja tseiloni teed juuakse piimaga, hiina oma aga sidruniga. Õige inglise tee on kange - ühe kvardise (umbes 1,136 l) teekannu kohta võetakse umbes kuus kuhjaga teelusikatäit teed. Tee peab kannus vabalt ujuma (ei mingeid paber- ega siidkotikesi). Ja ei mingit suhkrut, mis tee maitset rikuks.
Tee saladused
Teatester - haruldane elukutse - on ekspert, kes vaid ühe sõõmu tee maitse, värvi ja lõhna järgi võib täpselt nimetada koha, kus tee on kasvanud, lehtede töötlemise viisi ning isegi kindlaks teha, kas kuiva teed on ka õigesti säilitatud. Teatester määrab ühe või teise sordi juures domineeriva aroomi. Tee kvaliteedi määramiseks testib ta jooki selliste näitajate põhjal nagu lõhn, maitse, värv, selgus, kangus, läbipaistvus ning tõmmise intensiivsus. Oma nõidumise teetassi kohal lõpetab Teatester uurides tähelepanelikult pehmeks keenud teelehte. Kõrgekvaliteediline, õigesti säilitatud tee peab andma rohke vahuga tõmmise. Kollakas-pruun vaht räägib tee heast kvaliteedist ning sellest, et seda on õigesti valmistatud.
Tugeva tõmmise peab saama juba esimese 4-5 minuti jooksul.
8-10 minutit pärast valmimist kogub tee värvi, kuid kaotab osaliselt kanguse (seega ka maitse ja lõhna) eeterlike ainete aurustamise tõttu.
Juues juba 10ne minuti vanust tõmmist võib tee lugeda rikutuks, sest nüüd mõjutavad maitset juba fraktsioonid, mis lisavad joogile kibedust.
Tõmmise valmistamisel ilmuvad tee pinnale ebemed. Nende settides, tumeneb tõmmis. Kui jahutamisel tee kiiresti häguseks muutub, siis on see tõeliselt kange. Ebemete erk punase varjundiga tumeoranzh värv on kõrgekvaliteedilise tee tunnus. Tuhm, määrdunud värv aga madalast, halvast kvaliteedist.
