Intuitsioon — usaldada või mitte?
Vasak ja parem ajupoolkera
“Vasak ajupoolkera on loogilise mõtlemise keskus ja parem ajupoolkera intuitiivse tajumise keskus. Meie koolisüsteemis ja hariduses on väga palju sellist, mis arendab hästi vasakut ajupoolkera: lugemine, meeldejätmine, faktimälu ja loogilisus. Väga vähe arendatakse intuitiivset poolt ehk tajumist. Meie tehniline maailm ongi selline, kus hästi toimimiseks on vaja kasutada palju loogilist mõtlemist. Kuna loogiline mõtlemine kuhugi ei kao, siis aeg-ajalt annab taju meile ikkagi pilte, aimusi ja tunnetusi. See on meie enda valik, kas võtame teda kuulda või mitte. Tõestust meil ei ole. Kui on halb eelaimus, siis see veel ei tõenda, et läheb halvasti. Kui üks inimene tekitab meis väga õnneliku tunde, siis ka pole tõestust, et see on tegelikult nii, sest seda tunnet ei saa käega katsuda.”
Selle üle, millel sisetunne põhineb, saame ainult teoretiseerida. Kindlasti mõjutavad meie intuitsiooni elukogemused — tänu nendele oskame oletada, mida kindel sündmus või tegevus kaasa võib tuua. Mingil määral on intuitsioon ka kaasa sündinud. Lapsed ju tajuvad hästi ära, kes on hea või kes halb inimene. “Lastel on intuitsioon väga hästi arenenud. Kui laps sünnib ja kui ta on vähegi tavaline laps, siis kasutab ta mõlemat ajupoolkera. Kasvades aga hakkab rohkem keskenduma loogilisele maailmale,” lisab nõustaja.
“Tänapäeva psühholoogias arvatakse ka, et me saadame telepaatilisi pilte läbi parema ajupoolkera, ja kes vähegi on häälestunud oma tajule, saab neid pilte vastu võtta. Vasaku ajupoolkera keel on loogiline, parema keel aga pildiline, neid pilte võtame vastu alateadlikult — seetõttu tajume väga palju asju intuitiivselt. Näiteks seda, kui keegi meile valetab.”
Lakke vaatamine pole aja raiskamine
Anneli Salk soovitab oma sisetunnet märgata ja kuulata. “Kui intuitsiooni- või inspiratsioonisähvatused tulevad, peaks hoolikalt tähele panema, mis tunne see on. Intuitsioon räägib tunnetuse ja emotsioonide kaudu. Meil tuleb mingi tunne: ühe inimese tunne, mõne maa tunne või mingi nimetu kurbus. See ongi intuitsioon. Enne õnnetust võib olla ärevus sees, kuigi midagi ei ole juhtunud,” tõdeb Anneli Salk.
“Intuitsioon on sisemaailma keel. Kui on soov oma intuitsiooni arendada, siis on hästi palju võimalusi, kuidas seda teha. Eelkõige algab see meditatsioonist, iga inimene võib õppida seda tegema. Saab õppida istuma rahulikult vaikuses ja enda seest tulevaid tundeid n-ö registreerima ja tajuma. Mis tunded mu sees on? Mis mu sisemaailmas toimub? Ja siis tajuda, mis sealt üles kerkib. Kui laseme vasaku ajupoolkera ehk loogilise mõtlemise lahti, siis sellega avame ukse paremale ajupoolkerale ehk intuitsioonile. Niisama diivanil pikutamine ja lakke vaatamine ei ole tegelikult aja raiskamine. Seda võib nimetada unistamiseks või oma peas mõtete sorteerimiseks.”
Kas intuitsiooni tasub usaldada ja kuidas seda arendada, loe edasi Kodutohtri juunikuu numbrist.