Jaagupipäeval läheb must mees põõsasse

Vanasti öeldi, et 25. juuli jaagupipäeval läheb must mees põõsasse — see tähendas, et päike hakkab niisuguse kaarega käima, et põõsaste alla tekib suurem vari. Puudel lähevad kollaseks esimesed lehed. Jaagupipäevast (Jakobi päevast) lõppesid heinatööd ja algas viljalõikus. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinailma, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina — seda on paha niita.

Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Maitsti värsket kartulit ja värsket kala.

Naised pöörasid jaagupipäeval käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid, muidu oli kapsaaeda minek keelatud. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.

Käole hakkab nüüd odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise.

jaagupipäevane kilu on peaaegu sama hea kui sügisel

maasikaid peale jaagupipäeva enam süüa ei tohtinud — teevad uniseks

õuntele arvati jaagupipäeval just see õige maik juurde tulevat

jaagupipäevast alates võib tuld jälle toas üles võtta

kui jaagupipäev on udune, siis tuleb hea kartulisaak

jaagupipäeval jääb konna suu kinni

19. sajandil uuendati või lõpetati sel päeval rendilepinguid, mistõttu kuulus jaagupipäev kolimispäevade hulka. Sellest päevast kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Kihnus algas jaagupipäevast neljapäevaõhtune (paiguti ka pühapäevane) ülalistumine. Tehti käsitööd, poiste tulekul tantsiti.

Milline ilm on jaagupipäeva hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ilm ennustab jõulujärgset ilma.

Päevale on nime andnud evangelist Johannese vanem vend apostel Jaakob, kes hukati Juudamaa valitseja Herodes Agrippa käsul 25. juulil 44. aastal. Jaakobit peetakse palverändurite, lihttööliste ja köösnerite kaitsepühakuks. Tihti kujutatakse teda rändurikepiga.