Hiina ravitsejad usuvad, et platsenta söömine pärast sünnitust on täiesti mõistlik tegevus — kõhubeebit kaitsva kihi alla neelamine aitab emal kiiremini raskest kogemusest taastuda.

Ravitseja, naiste tervisele spetsialiseerunud nõelraviarst ja sünnitoetaja Ayla Yavin ütles väljaandele MailOnline, et platsenta söömiseks on mitu head põhjust. Esiteks sisaldab ta suures koguses oksütotsiini — hormooni, mis stimuleerib piima tootmist ning aitab emakal uuesti kokku tõmbuda. Samuti võib see naisi päästa sünnitusjärgsest depressioonist, sest platsenta söömine aitab hormoonide möllu tasakaalus hoida.

Ja tegelikult ei ole platsenta söömine nii kannibalistlik, kui see esmapilgul tunduda võib. Emad ju ei söö seda toorelt ega pane tervelt nahka nagu loomariigi esindajad.

Enamjaolt platsenta küpsetatakse, kuivatatakse ja muudetakse puudriks — protsessi nimetatakse ka “kapseldamiseks”, kusjuures vahel lisatakse kapslitesse ka Hiina ravimtaimi, et kapslid oleksid veelgi kasulikumad.

“Algul suhtusin sellesse kahtlevalt, kuid kui aus olla, siis me oleme ju ainsat imetajad, kes oma platsentat ära ei söö,” räägib January Jones, kes soovitab seda nüüd igale emale.

Yavin, samuti hiljutine ema, sõi platsentat aga vahetult pärast sünnitamist toorelt smuuti sees. “Tundsin kohe suurt energiapuhangut, ma tundsin end suurepäraselt! Mõne päeva pärast unustasin aga oma platsentapilli võtta ja tundsin end kohe hoopis unisema ja tülpinumana.”

Tavaliselt suhtutakse USA haiglates platsentasse kui ülejääki, mis visatakse ära — kui just patsient vastupidist ei soovi. Teadlased pole seni leidnud tõendeid, et platsenta oleks uuele emale hea ja toitev energiaallikas.

Neuroloog Mark Kristal nimetab platsenta söömist n-ö Uue Aja fenomeniks. “Iga kümne või kahekümne aasta järel tulevad inimesed lagedale uue teooriaga stiili “loomad ju teevad seda, miks meie ei tee?”, kuid neil teooriatel on vähe seost teaduslike faktidega.”

Yavin jääb enda arvamusele siiski kindlaks. “Kui me hoolitseme terve raseduse vältel selle eest, et meie keha saaks kõik vajalikud vitamiinid ja toitained, siis miks peaksime me nende kogu pärast ära viskama, selle asemel, et end nende samade kasulike ainetega toita?”