Bioloogid on teinud uuringuid, et teada saada, millised parasiidid satuvad müüki, seejärel aga koos kalade ja teiste mereandidega meie organismi.

Tulemused on üpris nutused meredelikatesside austajatele. Parasiitusside vastsed elutsevad nii mere- kui ka magevee kalades. Teatud ümarusside liigid taluvad hästi kõrgeid soolade kontsentratsioone, ning seetõttu võib neid saada vähesoolasest heeringastki.

Parimal juhul võib muretu sööja pääseda vaid allergiale sarnaneva kehva enesetundega, kuid reeglina lõpeb lugu tursete, verejooksude ning soolte seinte kärbumisega. Neid usse võib leida räimes, tursas, tindikalas ning mõnes muuski. Hooletult valmistatud molluskid, krabid ning kahepaiksed võivad sisaldada lausa eluohtlikke ussnugilisi.

Mageveekalades ning vähkides elavad paelussid, sattudes inimesse või mõnda teise imetajasse, võivad elama asuda peensoolde, imiussid aga maksa, lihaskonda, kõhukelmesse ja ajju. Paelussidest on nakatatud peamiselt haugid, kiisad ahvenad ja lutsud, imiussidest — vähid.

Säinas, särjes, latikas ja roosärjes on peidus ohtlikud parasiitussid, mis võivad põhjustada terve inimese haigestumise suhkruhaigusesse ja maksatsirroosi. Kõige ohtlikumad parasiitussid veedavad oma nooruse magevee karpkalades, haugides ja lõhelistes.

Maailmas on registreeritud umbes 40 miljonit inimest, kes on saanud nakkuse kaladelt ja mereandidelt.