Käädripäeval peida pesukurikas ära

Käädripäeval, 17. märtsil, oli kõige olulisem tõrjuda usse. Selleks tuli lõnga kerida, et ussid keras püsiksid. Kui tuua sel päeval metsast koju puid või hagu, tuleb uss majja. Ära tuli peita pesukurikas — muidu tulevad sabaga loomad, susi ja rebane majja. Juukseharja ärapeitmine tagab, et karu koju ei tule. Karu ise aga keerab end käädripäeval käpuli.

Kärbsed aeti käädripäeval kotti. See tähendas, et üks inimene jäi kotti hoidma, teine ronis üles ahju peale, kuhu oli viidud viht koos veepangega. Viht kasteti siis vette ja pritsiti sellega vett allseisva kotihoidja pihta.

Käädripäeval ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida.

KÄÄDRIPÄEVA NIMETUSI

käändrepäev

kärdlapäev

käärdlipäev

ussiliikumise päev

Eestis on käädripäeva tähistamisest märke Võrumaa lõunaosast, kuid Põhja-Lätis ja liivlastel on see olnud populaarne päev. Liiguvad ringi käädrisandid, kes kontrollivad laste lugemisoskust.

Neil on kaasas suured käärid, millega nad ähvardavad laiskadel lastel ja kehvadel lugejatel kõhu lõhki lõigata ja soolikad välja võtta või keele ära lõigata ja tagumiku külge õmmelda. See oli ka eestlastel 19. sajandil tuntud lastehirmutamisviis. Meil pidi aga rätsepa asemel kiriku- või kooliõpetaja olema see, kes hirmsasti karistab ja keele tagumikule õmbleb.

Kirikukalendris on see püha Gertrudi surmapäev. Nivelle’i püha Gertrud (626-659) oli neitsi, benediktiini kloostri abtiss. Ta abistas palverändureid, andis raha kahele iiri mungale, et need saaksid ehitada Nivelle’i kloostri. Gertrud on mitme Madalmaade linna, samuti reisijate patroon, võitleb hiirte ja rottide vastu ning soosib kasse. Temalt saab abi palaviku korral. Nüüdseks üsna unustatud naispühakult oodati keskajal abi ka taudide ajal.

Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.

Religiooniuurijad on väitnud, et rahvapärimustes on päriselt elanud kuninga tütrega seostunud sugemed muinasgermaanlaste Freija saagast. Sama Freija järgi on viies nädalapäev, Freitag, meie reede, oma nime saanud.