Kange lahja õlu

 (3)
                     
Naistekas
Kange õlu 1
Õlu tunnistatakse üldiselt kääritamisel valmistatud vähese alkoholisisaldusega joogiks. Õlu on siis lahja. Samas toob pudel ükskõik millist õlut (kui ta pole just alkoholivaba) verre piisavalt alkoholi, et sind näiteks roolijoodikuks tembeldada. Järelikult — õlu on kange.

Kas siis nii, et õlu on suhteliselt kange lahja jook?

Kui kange on kange õlu?

Alustuseks olgu mainitud, et Eestis on tavaks pudelile märkida alkoholi mahuprotsent (nt 5,2% vol või 5,2% mahust). Ameerikas aga näiteks alkoholi kaaluprotsent (nt 3,2% by weight). Mahuprotsent on kaaluprotsendist umbes viiendiku võrra suurem, nii et kui näete mõnda õlut kirjaga 3,8% by weight, siis on meie mõistes tegemist normaalse 4,7%-lise õllega. Mõnedel tshehhi õlledel on näha olnud veel kolmandaidki protsente. Nt tumeda Velkopopovicky Kozeli sildil on suurelt 10%. See väljendab tegelikult hoopis algvirde tihedust, õlle enda kangus meie mõistes on hoopis 3,8% vol (see on väikses kirjas sildil ka olemas, nii et silte maksab alati natuke lähemalt uurida).

Kui kange on siis ikkagi kange? Mingiks maagiliseks piiriks on kujunenud 4,7% vol. Kõik, mis sellest ülespoole, seda peetakse juba kangeks. Kui vaadata Eestis toodetavaid õllesid, siis võib sellise jaotuse põhjal neist kahte kolmandikku julgelt kangeks nimetada ja Eestit kange õlle maaks.

Täna sellega siiski enam päris nõus ei oleks. Kangete õllede (mõeldud on ikka neid väga kangeid) buum näikse selleks korraks läbi olevat. Veel paar aastat tagasi olid enamus uutest turule tulnud markidest kanged, vähemalt 6,0% vol ja üle selle. Viimastel aastatel on aga jälle riburada hakanud ka lahjemaid ilmuma. Kanged õlled jäävad muidugi ka, nõudlust nende järgi on.

Ise pakuksime välja järgneva jaotuse:

Lahja õlu — kuni 4,5% vol
Õlu — 4,6% vol kuni 5,3% vol
Kange õlu — 5,4% vol ja ülespoole

Sellega jaotusega ei taha me mingil juhul ütelda, et kanged või lahjad õlled oleksid kuidagi kehvemad ja keskmine jaotus siis see üks ja õige “päris” õlu. Lihtsalt juhiks tähelepanu vahemikule, kuhu mahub enamik populaarseid Eestis toodetavaid ( ja tegelikult ka imporditud) õllesid ja kui kanget märjukest ikkagi tarbib üks keskmine inimene, kui ütleb, et talle meeldib õlut juua.

Tume pole tingimata kange

Üks muret tekitav tendents kangete õlledega siiski on. Nimelt on süvenenud arusaam, et tume õlu peab alati olema ka kange ja sarved kindlasti soojaks ajama. Ei pea. Kui vaadata näiteks Eestisse imporditavaid Tshehhi õllesid, siis nende puhul on asi hoopis vastupidi, tume õlu on lahjem kui hele (nt Velke Popovice hele 5,0%, tume 3,8% jt). Tartul oli kunagi Tõmmu Hiid (4,7%), enam mitte.


Kange õlu 2
Ilmselt on üheks maitse-eelistuse mõjutajaks olnud kanged jõuluporterid ja ega tume õlu pole vist üldse eriti populaarne. Aga võiks ju olla küll. Vähemalt vahelduseks. Ehk pidurdabki tumeda õlle populaarsust see, et ta alati nii neetult kange on? Positiivne on igal juhul fakt, et A. Le Coq’i Porter on nüüd aasta läbi müügil. Ehk lõpeb vähemalt müüt, et porter peab olema ikka “jõulu” ja päkapikkudega.

Lõpetuseks olgu ära toodud mõned kõige lahjemad ja kõige kangemad Eestis pruulitud õlled (arvestatud pole alkoholivaba Saku Originaali):

Kõige lahjemad
Magus Mary — 4,0% vol — AS Pärnu Õlu
Pärnu Pilsen — 4,0% vol — AS Pärnu Õlu
Pärnu Zhiguli — 4,0% vol — AS Pärnu Õlu

Kõige kangemad
2000  — 10,0% vol — AS Viru Õlu
Bear Beer Extra Strong — 10,0% vol — AS Viru Õlu
Saaremaa X — 10,0% vol — AS Tartu Õlletehas

Skaala ulatub seega neljast kümne protsendini, kuhu mahuvad kõik nii umbes 50 Eestis pruulitud õllemarki. See on tegelikult küllaldaselt suur vahemik, et igaühele midagi pakkuda. Kellele janu kustutamiseks, kellele lihtsalt mõnusaks olemiseks, kellele teadagi milleks.

Vaata ka Õllejuhi kodulehekülge.

Beerguide logo


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 3 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


EESTI KÖÖGID KOHE KÄTTE, HIND ALATES 299 eurost
PARFÜÜMID - valikus üle 800 soodusparfüümi - MyLook.ee