Eelmisel aastal kirjutati 12–19-aastastele lastele 10 385 antidepressantide ja rahustite retsepti, neli aastat tagasi oli see arv 6745. Korralikku ülevaadet depressiooni esinemisest Eesti laste seas aga polegi.

Sümptomina on see küll kirjas tervise arengu instituudi uuringus, mis uurib koolilaste käitumist, ent depressiooni kui haiguse noorte seas esinemist uuringutes pole. Teada on, et tahtlike enesevigastuste arv kuni 19-aastaste seas on suurenenud: tunamullu oli see 488, mullu 640. Riigikontrolli andmeil ei jõua aga ligi 20% lapsi isegi mitte tavalisse tervisekontrolli.

Mis sunnib last oma elu kallale? Tallinna lastehaigla psühhiaater Anne Kleinbergi sõnul on see lootusetusetunne, ühte konkreetset käivitajat sellistel puhkudel pole. Nagu uuringus arvamust avaldanud tugispetsialistid, märkis ka Kleinberg, et enamasti pole noorte perekonna toetus selline, nagu võiks.

„Laps on jäetud emotsionaalselt üksi, sellele lisanduvad kooliraskused. Noorukite meeleheide novembris on seotud koolikoormuse intensiivistumisega ja siis tipnebki kõik sellega, et ei jõua seda koormat kanda,” selgitas psühhiaater. „Hüljatus on see suur sõnum, miks inimesed teevad selliseid asju.”

Armas lugeja, anna teada, kas sul on kogemusi laste depressiooniga? Kas ja kuidas sai laps sellest võitu?