Karu ähvardab karja tulla

Karuse- või maretapäevaga 13. juulil saavad valged ööd läbi. Et see on aasta kõige kuumem aeg, on kesksuve kutsutud ka karusekuuks ja karusepäeva suveharjaks. Karusepäeval tehakse heinatöödel vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Küll aga peab sel päeval rukkipõllule adra välja ajama, sest kas või üks aetud vagu peletab rukkiussi täitsa minema või vähemalt naabri põllule. Sõna “karus” tähendab murdes ka söödimaad.

Kuigi muistsete eestlaste kommetes on tootemloomade osas olnud suundumus rohkem hundi poole, seostatakse karusepäeva ka karukultusega. Metsast ja metsaheinamaadest püüti sel päeval eemale hoida. Tööd katsuti sel päeval metsloomade kartuse tõttu üldse vähe teha.

Karusepäeval põllu kündmine mõjub sama hästi, nagu oleks koorma sõnnikut maa rammuks laiali laotanud.

Nüüd hakkab igasugu putukaid vähemaks jääma ja parmud ei kiusa enam hullumoodi.

Marjad küpsevad nii kiiresti, et eest ära korjata ei jõua.

Kuiv karusepäev on hea sügise endeks.

Varem on karuse- ehk maretapäeval mitmel pool peetud ühispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Kirikukalendris on maretapäev püha Margareeta mälestuspäev.