Kas tulevastel isadel peaks olema õigus soovi korral vanemlikest kohustustest keelduda?
Oli aasta 2000. 48aastane mees tutvus kohtinguportaalis 38aastase naisega. Nad käisid paaril kohtingul, seksisid nii mõnigi kord ja naise sõnutsi kasutas ta raseduse vältimiseks ka pessaari. Mõne aja reisis naine kolmeks nädalaks Ameerikasse, et oma perega kohtuda. Tagasi tulles ütles ta mehele, et on rase ning tema on lapse isa. Ta soovis lapse alles jätta ning nägi isal kohustust ka tulevase elu eest vastutada. “Mind võeti kolme kohtinguga lõksu,” kommenteeris mees.
Esialgu halvana näinud olukord on positiivseks kujunenud. Ta on juba algusest peale olnud oma tütrele pühendunud isa ja tema eest alati hoolt kandnud. Ta on oma praeguse abikaasaga kolinud ka lapsele lähemale, et tema elus aktiivset rolli mängida. Lapse ema on meest aeg-ajalt ähvardanud, et kolib teise paika või paneb lapse mujale kooli, andes seeläbi mehele mõista, et temal ei ole sääraste otsuste tegemises mitte mingit sõnaõigust. Tüdruk saab aga varsti 16aastaseks ja saab ise valida, kellega ja kus ta elada soovib.
Sellised olukorrad on tekitanud Rootsi ja Briti poliitikutes arutelusid, kas mehel peaks olema õigus enne loote 18. arengunädalat keelduda tulevastest isakohustustest ja avaldada soovi lapse elus mitte osaleda? Seeläbi seisaks tulevane ema dilemma ees — kas teha abort või võtta kogu vastutus lapse eest enda peale. Idee autorid sõnavad, et avalduse tegemine oleks isale keeruline ja kallis — see väldiks soovijate rohkust ja paneks mehi rohkem kondoomi kasutamise peale mõtlema.
Mida sina asjast arvad?
