Kohvikultuuri edendamise kirglikkusele viitab Kaspari puhul ka see, et tänavu sügisel väljakuulutatud Viru Keskuse parima kohvi konkursi žüriitööst võtab ka tema osa ja annab koostöös teiste žüriiliikmetega endast parima, et selgitada välja, millistes kohvikutes valmistatakse parimat espressot ja capuccinot.

Müüdid või mitte?

1. Kohvi tuleb valmistada keeva veega

Keev vesi kõrvetab kohvi ja tapab enamus maitsed. Kohvile tekib ebameeldiv kibe maitse. Olenevalt valmistusmeetodist, peab temperatuur olema 88-96 kraadi.

2. Kohvijoomine muudab alkoholi tarbinud inimese kainemaks

Kohv ei vii organismist alkoholi välja, küll aga muudab sind ärevamaks, mis võib viia hoopis muude probleemideni.

3. Mida tumedam röst seda rohkem kofeiini

Tumedam röst maitseb küll intensiivsemalt, aga see ei mõjuta kofeiini kogust kohvis. Tegelikult võib olla heledamas röstis hoopis rohkem kofeiini kui tumedamas.

4. Espressos on kõige kofeiinirikkam jook

Maitsetugevus ja kofeiin ei käi kokku. Espressos on tegelikult vähem kofeiini kui näiteks presskannuga valmistatud kohvis. Kohvi valmistamisel sõltub kofeiin vee ja kohvi kokkupuute ajast. (espresso ca 25-30 sek, presskann 5 min).

5. Kohv aitab kaotada kaalu

Kohv võib küll kiirendada seedeprotsessi, aga ei pane sind kaalu kaotama. Tegelikult võib suur kohvitarbimine hoopis kaalu juurde tuua, sest sellega kaasneb veresuhkru kõikumine, mis toob kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele.

6. Piimakohv peab olema “kõrvetav”

Piimakohvisid nagu caffe latte't ja cappuccino't peab olema võimalik kohe juua ja nad ei tohiks kõrvetada. Liialt kuum piim (üle 60-65 kraadi) tapab kohvimaitse, lõhub valku, mille tagajärjel vajub piimavaht kokku. Lisaks hakkab kõrbema laktoos, mis oma loomuliku magususe asemel annab kohvile kõrbenud piima maitse.

7. Klaas vett antakse espressoga kaasa selleks, et loputada suud peale joomist

Vesi espressoga ei ole kaasas kohvi maitse ära loputamiseks, vaid sellega loputatakse suu muudest maitsetest, vahetult enne espresso joomist, et saada espresso maitsenüanssidest maksimaalne nauding.

8. Kohv ei ole tervislik

Tänapäeval on seda palju uuritud ja terviseriketeta inimestele ei tee kohv halb midagi, kui seda juua normaalsuse piirides (3-4 tassi). On isegi täheldatud, et kohv võib vähendada riski haigestuda Alzheimeri tõppe, diabeeti ja maksahaigustesse.

9. Kohv tekitab kehas vedelikupuudust

Kofeiin paneb küll rohkem tualetti kasutama, aga kuna ligi 98% kohvist koosneb veest, siis inimene saab siiski ka vedeliku kätte. Uurimised on näidanud, et kohvi joojatel on kehas endiselt sama palju vedelikku kui neil kes ei joo.

10. Rasedad ei tohiks kohvi juua

Mõistlik on küll piiri pidada, aga uuringud on näidanud, et 1-2 tassi (kuni 150 mg kofeiini) kohvi, ei mõjuta kuidagi beebit ema kõhus.