Kuula oma keha ja sisemist häält, sest vaid nii õpid end tingimusteta armastama
Ometi seab aeg ja elu materiaalses maailmas omad piirangud. Mingi hetk võib olla tunne, et kõike, mida tahaks õppida, arendada, praktiseerida, lugeda ja omandada, ei jõua kuidagi. Uut infot tuleb kogu aeg peale. Mul on häid uudiseid, kõike ei saa ega peagi jõudma! Tuleb kuulata oma keha ja oma sisehäält. Enesesüüdistamine tegemata asjade pärast röövib väga palju eluenergiat!
Kui elus liiga palju korraga toimuma hakkab, võta endale lihtsalt võimalus segamatult pikali heita. Hinga sügavalt ja väljahingamisel korda mõttes selliseid lauseid: “Ma ei pea mitte midagi tegema. Ma ei pea mitte kuhugi minema. Ma ei pea mitte millelegi mõtlema. Ma ei pea midagi otsustama. Ma ei pea kellelegi hinnanguid andma. Ma olen hetkel puhkuse ja vaikuse täielikult ära teeninud.” Seda võiks teha, kuni meel on täielikult rahunenud.
Hea oleks endale selgeks teha konkreetsed teemad ja asjad, millega tahaksid tegeleda. Püüda neis hoida kindlat igapäevast rütmi ja distsipliini. Ometi tuleb hoiduda ka nende enda jaoks raskeks mõtlemisest. Muidu võivad isegi tegevused, mida sa südamest armastad ja naudid, kuhjuda koormaks. Tabad end nõrkusehetkel mõttelt: “Mul on täna veel nii palju asju vaja teha, kuidas ma küll kõike jõuan?” Selgus kaob, tunned end väsinuna, keha tõmbub pingesse ja võid vajuda enesesüüdistamisse.
Pinge vältimiseks on mõttekas võtta aeg korraks maha ja küsida endalt: “Kas ma pean kellelegi midagi tõestama? Kas mul on kuhugi kiire? Kas ma võiksin midagi ära jätta? Kas ma pean ennast kellegiga võrdlema? Kas ma võiksin õppida elu hoopis mängulisemalt võtma? Kas ma võiksin õppida nautima igat hetke? Äkki ma peaksin laskma asjadel praegu minna?”
Lisaks võib endale öelda: Ma ei pea mitte midagi! Aitäh, et ma võin kui ma tahan enda toredaid plaane täita. Aitäh, et ma võin kui ma tahan näiteks jooksma minna. Aitäh, et ma võin kui ma tahan näiteks enda toitumist kontrollida ja piirata. Endasse tuleb hoolimata otsustamisest ja püüdest distsipliini hoida suhtuda leebelt, armastavalt ja andestavalt!
Ennast saab õppida armastama tingimusteta. Eriliselt peaks ennast armastama oma nõrkusehetkedel, siis on seda sul kõige enam vaja. Enesearmastus võiks väljenduda endale iga emotsiooni, tunde ja vajaduse eest koheses andestamises. Isegi kui sa sisimas, seda heaks ei kiida. Enesesüüdistamisest tuleb hoiduda.
Inimeste arengu alateadlik eesmärk on ennast võimalikult palju võimalikult hästi tunda. Alusetu on ennast tunda halvasti tagantjärele selle pärast, et tundsid mõnda ebameeldivat emotsiooni ja tundsid ennast halvasti. Ainus ja esmane tee, on õppida tingimusteta armastama kõiki, eelkõige ennast.
Õppides ennast tõeliselt armastama, kasutades andestamist ja mõistvust vabastad sa peagi ennast kõigest, mis pole sulle hea. Sa lihtsalt armastad ennast liiga palju, et ennast kahjustada ja hakkad tõeliselt elama. Lõpuks vabastad ennast automaatselt laiskusest, hirmudest, hinnangutest, süüdistustest, pingetest, halbadest harjumustest ja kõigest muust, mis takistab su täiel rinnal elamist.
Rohkem sarnaseid teemasid leiad Taavi blogist http://http://rahuleidjad.wordpress.com/. Head lugemist!
