Lastega Egiptuses
Tegelikult pole see mure. Esiteks pole Egiptuse enda köök sugugi mitte vürtsikas. Teiseks on hotellides kohati isegi liiga läänelikud, ilma igasuguse kohaliku koloriidita toidud. Kolmandaks on nii Hurghada kui ka Sharm el-Sheik täis pikitud pisikesi tavalisi pubisid koos friikartulite ja spagettidega, mõistagi ei puudu ka McDonald’s. Võib-olla on kellelgi niivõrd haruldast sorti nelja-aastased, kes söövad ka huvitavamaid asju kui friikad — te ei pea muretsema, kohalikku sööki leiab ikka ka.
Teine mure: rand
Sharm el-Sheigis on mererand peaaegu kõikjal koralline, mis tähendab, et need pisikesed, kes veel snorgeldada ei oska, merevette väga ei saagi. Liivaranda on Sharmis vaid paaris kohas, ülejäänutes valvavad rannavalvurid, kes vilistavad kohe, kui märkavad kedagi korallidel kõndimas. See-eest ei saa snorgeldushuvilised suuremad lapsed eriti veest väljagi. Hurghadas on jälle kõikjal liivarannad ning snorgeldamiseks peab hoopis paadiga merele sõitma. Talvel ei maksa hotellide basseinide peale eriti loota — neid pole seal kombeks kütta, nii et need on jääkülmad.
Kolmas mure: ajaloolised vaatamisväärsused
Nii Hurghada kui ka Sharm el-Sheik asuvad püramiididest ja Luxori templitest-hauakambritest sadade kilomeetrite kaugusel. Sinna tehakse bussireise, mis algavad kas kell kaks öösel või neli / pool kuus hommikul, sõidetakse 4–7 tundi ja siis õhtupoole teist sama palju tagasi. Siinkohal pean küll tõdema, et iga lapsevanem teab ise, kui kannatlikud, vastupidavad ja teiste reisijate närvikava säästvad on tema lapsed — kas minna nendega pool ööd kestvale reisile või mitte. Kui laps pool aega kiunub või teisi reisijaid tüütab, pole lõpuks rahu ei teil ega kellelgi teisel. Kooliealistega maksab loomulikult kõik 6. klassi ajalootundide õppetükid reaalis üle vaadata.
Neljas mure: mida siis veel teha?
Sharm el-Sheigis on meelelahutusi lastega peredele justkui rohkem, lõppude lõpuks on see ju spetsiaalselt puhkuseks ehitatud linnake. On delfiinide show, mille etendused on päevasel ajal. On meelelahutuskeskus Alf Leila-wa-Leila, kus on õhtusel ajal vaatemängulisi etendusi, kõhutantse, pöörlevaid dervišeid. Sealsamas ees on pisikeste elektriautode ja rollerite laenutus.
Kaamelisõitu saab teha kas randades, kuhu kaamelipoisid oma loomadega tulevad, või mujal linna vahel, kus nad end just paika on sättinud. Terve päeva kestval džiibisafaril, mis lastele vanusest sõltumata kestva elamuse on jätnud, oli vahepeal samuti üks terve tunni kestev kaameliralli. Siis seoti pisem poiss suure rätiga isa külge, nii et ilma ei jäänud temagi. 13aastasele oli aga üksi kaameli ohjamine päris paras füüsiline pingutus.
Sharmis on väga — ma rõhutan — väga head kardirajad. Neid on päris mitu, nii et valikut on. Otse La Perla (Eesti reisibürood viivad kliente ka sinna) hotelli vastas on täismõõtmetega uus rada ja päris värsked kardid-sõidukostüümid-kiivrid, nii et täiskaifi saavad kätte nii roolimishuvilised isa-ema kui ka roolida oskavad lapsed.
Hurghadas on vaid üks nigelapoolne räpane kardirada, mida ükski taksojuht üles ei oska otsida, kuid hädaga ajab asja ära. Kaameleid oli seal samuti vähem väljas.
Kuid see-eest on Hurghadas Punase mere ainsad allveelaevad. Need väljuvad Sindbadi hotelli juurest kolm korda päevas ja üks reis kestab kolm tundi koos transpordiga allveelaevani, mis asub pisut kaldast eemal. Pileti hind on mõistagi kaubeldav, neljaliikmelise perele läks meil viimati kogu rõõm maksma 500 kohalikku raha (umbes 1000 krooni), kuid ma isiklikult loen seda üheks mõistlikumaks raharaiskamiseks kogu reisi jooksul.
Allveelaev ise oli armsalt kollane (huvitav, kumb oli enne, kas biitlite laul, mille järel laevu kollaseks hakati värvima, või kollased allveelaevad, mille biitlid laulu sisse raiusid?) ja selle vee alt väljatõusmise esimene nägemine oli kuidagi pühalik tunne — nagu kohtaks kapten Nemot.
Reis vee all oli väga muljetavaldav — korallid, maalilised laevavrakid, kalad ja laevaga kaasa ujuvad akvalangistid, kes kalu söögiga ligi meelitavad ja niisama veealust tsirkust etendavad. Peab muidugi arvestama, et 22 meetri sügavusele päikesevalgus enam väga ligi ei pääse, seega ei ole vaatepilt nii värviline kui telekast nähtud, vaid kergelt helesinine-hallikas.
Motohuviliste rõõmuks korraldatakse Hurghadas ka ATV-retki linnast väljas liivaluidetel, mis sobivad, muide, täitsa vabalt ka tüdrukutele sõitmiseks. Pisikese otsimise peale leiab nii Sharmis kui ka Hurghadas ratsutamisvõimaluse — kas mererannal või kõrbes.
Pea kõikidel päevastel reisidel (laevaga, džiibiga, allveelaevaga) nii Sharmis kui ka Hurghadas käivad kaasas tüübid, kes kõik päeva jooksul üles filmivad ja kohe õhtul võib reisi lõppedes neilt selle filmi osta kas videokassetina või DVDna. Kui te ise pole kaamerat kaasa võtnud, tasub egiptlaselt see film omale kindlasti soetada, sest pisemad lapsed saavad seda talv läbi kodus vaadata ja meenutada.
Viies mure: appi, jätke mu laps rahule!
Juba esimesel korral Egiptuses käies tahtsin ma oma nelja-aastasele hiljemalt teisel päeval selga muretseda särgi “Don’t touch my child!” ( “Ära puutu mu last”). Nimelt on seal teenindajatel nii hotellides kui ka restoranides ja laevakruiiside meeskondadel tobe komme “lastega nalja teha”.
Ilmselt nad ise arvavad, et armastavad lapsi ja mängivad nendega, aga — kui basseinipoiss kõdistab mu niigi võõraste suhtes häbelikku last iga jumala kord, kui tast möödub; kui lauateenindaja võtab üle lapse õla ära ta mahlaklaasi, tehes näo, et tema ei tea midagi, ja lõpuks mahla tagasi andes kahmab endale lapse mütsi; kui masseerijapoiss haarab basseiniveeres lapse sülle ja mängib, nagu hakkaks ta teda basseini viskama (pange tähele, minu kutt röögib kogu selle aja nagu ratta peal, ilma et see egiptlaste mänguindu kahandaks); ja nii edasi iga jumala päev — siis tahaks karjuda, et jätke ta rahule, põhjamaa poiss tahab omaette olla või midagi sarnast.
Ei, kindlasti ei taha egiptlased selle juures midagi halba teha, vastupidi, nad usuvad, et teevad lapsega mängides talle head, lõbustavad teda. Ju on meie põhjamaa mentaliteet lihtsalt teistsugune.
Kuues mure: muret polegi!
Tegelikult on näiteks Egiptus koos lastega, iseäranis pisemate lastega reisimiseks kõigiti sobiv paik, kindlasti sobivam kui India.
