Enamiku jaoks unistamisega asi piirdubki. Sageli teevad unistused meid veel õnnetumaks — võrdlus hetkeolukorraga toob esile selle, mida meil justkui ei ole, ning me jääme selle üle mõtteid mõlgutama, selle asemel, et midagi ette võtta. Kuid mõnede inimeste jaoks on unistused just see, mille najal viiakse elus muutusi läbi. Miks jäävad mõned inimesed pigem nukrutsema ja nurka istuma ning teiste jaoks on motivatsiooni leidmine muutuste läbiviimiseks nii lihtne?

Ükskõik kui motiveeritud inimesteks me ennast peame, ikka tuleb ette hetki, kui diivanil vedelemine tundub palju mõnusam valik kui välja tervisejooksu tegema suundumine. Vahel näib uue projekti maht nii hirmuäratav, et lihtsam on selle eest põgeneda ja mõelda, et “homme on ka päev“. Kas neil, kes justkui vaevatult motivatsiooni ja tegutsemisjulguse leiavad, on üliinimlik enesedistsipliin? Kas motivatsioon on nagu lihas, mida saab treenida?

Mitte tingimata. Enamus meist näeb motivatsiooni leidmisega vaeva selle tõttu, et meile ei ole seda kunagi õpetatud. Koolis käies õpime selle nimel, et saada häid hindeid ja vältida õpetajate laitust. Me ei õpi leidma sisemist motivatsiooni, see surutakse meile peale piitsa ja prääniku abil. Me ei õpi kasutama oma aega endale sobival moel, vaid lähtume sellest graafikust, mis meile ette antakse. Võttes endale liiga palju erinevaid kohustusi, hajutame tähelepanu liialt laiali ega keskendu käesolevale ülesandele piisavalt. Kõigi nende põhjuste teadmine ei aita ometi meil olukorda ja käitumist muuta. Selleks, et õppida oma aega paremini planeerima, eesmärke seadma ja sisemist motivatsiooni kasutama, peame muutma oma tegude aluseks olevat küsimust.

Need, kes pealtnäha vaevatult tegutsema asuvad, sõnastavad enda jaoks olukordi erinevalt. Milles see erinevus seisneb? Selle asemel, et küsida “miks“, esitavad nad küsimuse “kuidas“.

Vahel, kui oleme elus pettunud, küsime endalt selliseid küsimusi, nagu:

– Miks mulle rohkem palka ei maksta?

– Miks mu elukaaslane mind majapidamistöödes enam ei aita?

– Miks mu koer ei ole nii hästi treenitud nagu need, keda ma Youtube’i videotes näen?

Näib, nagu annaks vastus sellele küsimusele meile võimaluse mõista probleemi põhjust ning seda muuta. Kuid igaüks, kes on “miks“ küsimuste keerisesse sattunud, teab, et sinna jääb lihtsalt kinni. Selle küsimuse esitamine tähendab süüdlase otsimist. Süüdlase otsimine aga ei lahenda enamasti mitte midagi.

Küsi endalt uus küsimus

“Miks“ küsimuse asemel on palju parem alternatiiv. See on ennetav, taktikaline ja annab sulle uut jõudu. See küsimus on “kuidas“.

– Kuidas ma saan luua uusi võimalusi, mis toovad raha sisse.

– Kuidas ma saan inspireerida elukaaslast majapidamises enam aitama?

– Kuidas ma saan koerale õpetada midagi enamat kui mu kingade närimine?

“Kuidas“ annab meile võime keskenduda sellele, millist rolli me oma elusituatsiooni loomisel ise mängime. Loomulikult on ümbritsevate inimeste ja tingimuste süüdistamine palju lihtsam, aga selle abil ei jõua me kuigi kaugele. Niikaua, kuni sa ei ole endalt küsinud, kuidas oled selle situatsiooni loonud, jääd samale kohale paigale tammuma.

Kuidas see toimib?

Kõik sinu elus toimuv on sinu enda loodud. Mitte miski ei juhtu iseenesest. Ning valdavalt aitab “kuidas“ küsimusele vastuse leidmine pea kõike muuta.

Näiteks selle asemel, et küsida, miks sa oled mitterahuldavas suhtes, küsi endalt, kuidas oled kaasloonud suhte, mis sind ei rahulda? Tangot tantsitakse alati kahekesi. Sinu roll suhte loomisel on valdavalt alateadlik, kuid selle mõistmine on võti selleks, kuidas seda muuta. Mõistes ja tunnetades tegelikult ja sügavuti seda, kuidas su teod ja sõnad loovad tulemusi, saad hakata valima neid tegusid ja sõnu, mis toovad kaasa uue soovitud tulemuse.

Muuda oma käitumist. Proovi midagi uut. Lase minna inimestel, asjadel ja kohtadel, mis ei ole enam kooskõlas sellega, mida sa tõeliselt soovid. Loo endale ise elu, mida armastad.

Sõnades on see lihtne — vaata ausalt otsa sellele, kuidas oled oma tänase olukorra loonud ning muuda seda, mis sind ei toeta. Tegudes on see lihtne ja keerukas ühekorraga, sest ausalt enda rolli tunnistamine ei pruugi olla vaevatu. Enda valudele, deemonitele ja halbadele harjumustele otsa vaatamine nõuab palju julgust ja veel enam tahtmist. Varjukülgede tunnistamine ei ole meie kultuuriruumis sageli tunnustatud ja toetatud tegevus. Eelistame neid ignoreerida, meelelahutuse ja meelemürkide abil tumestada ja näidata näpuga inimestele ja asjadele, mis väidetavalt meie pahedes ja õnnetustes süüdi on. Hirm on kõige suurem motivatsiooni pidur. Hirm teha vigu, hirm emotsionaalse valu kogemise või põhjustamise ees, hirm näida egoistlik või mõtlematu, kui julgeme seada oma vajaduste täitmise prioriteediks.

Kas süüdlase otsimine aitab meid edasi? Vaata uuesti loo algusesse — süüdlase otsimine ei lahenda mitte midagi. Ka enda süüdistamine ei vii meid mitte kuhugi. Leia oma roll ning küsi siis “kuidas?“. Kuidas saan muuta neid mõtte- ja käitumismustreid, mis mind enam ei toeta?

Leia endale täna sobiv viis, kuidas oma mõttemustreid paremini näha ja analüüsida. On selleks terapeut, päeviku kirjutamine või uus vaimse olemusega harjumus — igaühele oma. Oluline on see meetod leida ja sellele pühenduda. Enda tundmaõppimine iga päev ja uuesti on kõikide muutuste alus ja olemus.

Allikas: Telegram