Mehed lähevad vihaseks, mitte kurvaks
Kutsugem neid Tomiks ja Jerryks. Nad sõitsid aastaid koos ühes rongis tööle ning rääkisid teineteisele lugusid firmasisesest kemplemisest, kirusid aktsiaturu langust ja elasid kaasa lemmiksportlaste edule. Nad arvasid, et tunnevad teineteist, kuni nad kohtusid meeste tugigrupis ja selgus, et neil mõlemal on depressioon.
“Nad sõitsid aastaid ühe rongiga, aga ei öelnud kunagi sõnakestki selle kohta, mis nende sisemuses toimus,” ütles Ühendriikide Redlansi ülikooli psühholoog Fredric Rabinowitz. “Paljud mehed on sellised. Nad ei ole valmis emotsionaalset ahistust kõrvalseisjatele avaldama.”
Kuigi uuringud näitavad, et depressiooni all kannatavaid naisi on kaks korda rohkem kui mehi, usuvad mõned psühholoogid, et meeste depressioon on jäänud suuresti diagnoosimata. Miks? Kuna selle sümptomid ei pruugi olla ootuspärased. Rabinowitz ja Iowa ülikooli psühholoog Sam Cochran, kes kirjutasid uurimuse “Meeste depressioon ja süvenev meeste psühhoteraapia”, usuvad, et mehed väljendavad depressioonitundeid erinevalt.
Teadusajakirjas American Journal of Medical Genetics mullu märtsis avaldatud artiklis viitasid uurijad koguni meeste ja naiste depressiooni geneetilistele erinevustele. Pittsburghi ülikooli teadlased on selgitanud välja 19 depressiooniga seotud kromosoomipiirkonda, aga vaid kolm neist olid sarnased meestel ja naistel, 16 esinesid vaid ühel sugupoolel.
Meeste depressioonisümptomid võivad olla eksitavad, kuna sellega ei kaasne nutmine ega kurbus, küll aga esineb neil peavalu ja seksuaalset düsfunktsioneerimist. Ka võivad depressiooni all kannatavad mehed kergelt vihastada, kuritarvitada alkoholi või muid uimastavaid aineid, kaotada töövõime, magada halvasti.
Internetipõhise meeste tugigrupi (www.maledepression.com) juhi Steven Imparli sõnul ei tunnista enamus mehi, et nad kannatavad depressiooni all. Tema sõnul on see arusaadav, kuna depressiooni stereotüüp on, et see on mittemehelik probleem.
Imparli sõnul on depressioon paljude meeste arvates naiste haigus, mistõttu paljud mehed ei saa korralikku ravi.
Ohio Psühhiaatrialiidu presidendi Melodie Morgan-Minotti sõnul tunnistavad naised depressiooni varmamalt kui mehed, kuigi meespatsientide osakaal on kasvanud viimastel aastatel 30 protsendini varasemalt 10 protsendilt. Sellelegi vaatamata usub Rabinowitz, et meestel on veel pikk tee käia, kuni nad tunnistavad depressiooni kui ka meeste probleemi. Paljud mehed pöörduvad arsti poole partneri survel ning nii mõnigi kord jookseb suhe depressiooni pärast karidele.
Depressiooni ravimatajätmine võib olla ohtlik ning koguni surmav. Depressiooni all kannatavad mehed sooritavad enesetappe sagedamini kui masenduse all kannatavad naised, kuigi viimased juhivad enesetapukatsete poolest. Ja meeste depressioon on seotud südameprobleemidega — depressiooni all kannatavad mehed kannatavad teistest meestest kaks korda suurema tõenäosusega südame-veresoonkonna haiguste all.
“Ärge tundke end nõrga või häbistatuna. See on lõks, millesse me oleme kõik kukkunud. See ei lase meil otsida vajalikku abi,” ütles Imparl. Kui mehed saavad ravi, on tulemused niisama head kui naiste puhul, ütles Rabinowitz.
Mida te peaksite tegema, kui mõni eelnimetatud sümptomitest kõlas tuttavalt ja te kardate, et teil võib olla depressioon?
Esiteks tuleb mõista, et depressioon ei ole häbiasi. Teadlased usuvad, et depressiooni põhjus peitub geneetiliste, biokeemiliste ja keskkonnategurite kombinatsioonis, millest enamuse üle meil kontroll puudub.
Pöörduge perearsti poole ning kirjeldage oma sümptomeid. Arst võib kas ise alustada ravi või saata teid psühhiaatri või psühholoogi poole. Mainige, et te kahtlustate depressiooni. Kaaluge nii psühhoteraapiat kui ravimite võtmist. Sageli kirjutavad perearstid patsientidele välja Prozacit, aga samaaegse psühhoteraapiata ei pruugi depressioon kaduda, ütles Rabinowitz. Hiljutised uuringud näitavad, et kuigi mõlemad meetodid aitavad võidelda depressiooniga, annab parimat efekti mõlema ühendamine.
NAISED
Naised on meestest kaks korda suuremas depressiooniohus. Teadlased arvavad, et vaid kolmandik depressiooniga naistest on saanud õige diagnoosi.
Olenemata sellest, millises maailma nurgas te elate, paistab depressioon tabavat naisi sagedamini kui mehi. Riik riigi järel laekuvad andmed, et depressiooniga naisi on vähemalt kaks korda rohkem kui sama probleemiga mehi, ütles Yale`i psühhiaatriadotsent Kimberly Yonkers. Tema sõnul kannatavad mehed sagedamini maaniate, naised aga depressiooni all.
Milles asi? Miks nii paljud naised kannatavad depressiooni all? Teadlased usuvad, et vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress.
Arvuline vahe depressiooni all kannatavate naiste ja meeste hulgas ilmneb teismeeas. Enne 11. eluaastat ei ole depressiooni all kannatavate patsientide hulgas suurt soolist vahet. 11-13-aastaste tüdrukute hulgas kasvab depressiooni esinemine järsult ning 15-aastase noorukite hulgas kannatavad tüdrukud kaks korda suurema tõenäosusega depressiooni all kui poisid. Keskkoolis õppivad tüdrukud kannatavad poistest suurema tõenäosusega depressiooni, söömisprobleemide ja ängistuse all. Psühholoogide sõnul hakkab see vahe ilmnema juba varem, kuna väikesed tüdrukud kannatavad ängistuse all sagedamini kui poisid, kusjuures ängistus võib viia depressioonini.
Kuigi meeste ja naiste depressioonisümptomid võivad olla samad, tajuvad nad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on kogu aeg väsinud, nad võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja lootusetuse all ning neil võib olla raske teha otsuseid, ütles Morgan-Minott.
Kui mees identifitseerib end läbi töö, siis märkab ta, et ei suuda korralikult töötada. Kui ta identifitseerib end läbi seksuaalsuse, siis viivad probleemid seksiga ta arsti juurde, ütles ta. Samas märgavad naised, et neil kulub asjade korraldamiseks rohkem aega ning kodused emad avastavad, et lapsed võivad käia neile varasemast rohkem närvidele ning et neil ei ole kannatust, mis neil varem oli.
Depressiooni all kannatavate naiste menstruatsioonieelsed sümptomid võivad olla tavalisest rängemad. Morgan-Minotti sõnul ilmneb depressioon eriti teravalt just menstruatsiooni ajal. Sageli intensiivistub depressioon ka menopausi ajal, kusjuures mõlema sümptomeid aetakse sageli segamini. Pooled naised arvavad, et depressioon on normaalne vananemise ja menopausiga kaasnev nähtus ja see võib olla üks põhjus, miks nad abi ei otsi.
Depressioonile võib viidata ka jätkuv kurbus, ängistus või “tühi” tunne, liiga vähene või liiga pikk uni, varahommikune ärkamine või keskpäevani magamine, kaalukaotus koos isupuudusega või kasvanud isu ning kaalus juurdevõtmine, rahutus, ärrituvus, ravile allumatud füüsilised sümptomid, enesetapu- või surmamõtted.
Kuigi mehed on naistest vähem valmis tunnistama depressiooni, võivad ka naised kannatada häbitunde all, kuna depressiooni seostatakse nõrga iseloomuga. Asja ei tee sugugi paremaks üldine arusaamine, et depressioon ei ole midagi muud kui “hormoonid”.
Depressiooni seletamine hormoonidega on põhjustanud negatiivse antifeministliku hoiaku, aga tegelikult on tegemist puhta teadusega. Depressioon on vähemalt osaliselt mõjutatud ajukeemiast ning hormonaalse taseme muutused mõjutavad ajukeemiat, kuigi teadlased ei tea, kuidas see täpselt toimub.
Hea uudis on see, et naised saavad meestest suurema tõenäosusega depressiooniravi, kuna neil diagnoositakse probleem sagedamini. Parim võimalus ravi saada on seda otsida. Naised, kes kannatavad depressioonisümptomite all kauem kui paar päeva, peaksid pöörduma arsti juurde, et too annaks neile saatekirja spetsialisti juurde.
Võimalik, et tegemist on geneetilise soodumusega või biokeemilise taseme, näiteks serotoniini või norepinefriini muutustega, ütles Morgan-Minott. Ta soovitab naistel kasutada ära nii nõustamist kui proovida ravimeid, kusjuures nende kahe koosmõju on kõige tõhusam.
