Miks mu vanemad isegi ei seleta mulle, miks nad lahutavad?
16-aastase Clarissa elu võtab kannapöörde, kui tema vanemad lahutavad. Tüdruku ema ellu ilmub uus mees, kes on kahepalgeline, ropp ning vägivaldne. Sissekolinud Peeter tungib iga päevaga üha enam noorukese privaatsusesse ja järjepideva ahistamisega hävineb Clara hingerahu. Korralik ja kohusetundlik tütarlaps loodab saada abi oma armsalt emalt, kuid viimane ei usu enda lapse ühtki sõna.
Käesolev teos peegeldab meie ühiskonnas probleemi, millest valju häälega julgevad kõneleda vaid üksikud — katkine peremudel vägivaldsete kasuvanematega.
Ma’i saa aru. Miks? Miks nad peavad lahutama? Huvitav, kas ma pean ema juurde jääma või hoopis isa juurde? Mille kuradi pärast nad isegi ei seleta mulle, miks nad lahutavad? Eile ma rääkisin emaga, ta ütles, et see on probleem, millest ma aru ei saa. Pagan võtaks, ma olen 16-aastane, küll ma mõistaks, kui nad ütleksid. Mu isa ütles, et ma oma pead sellega ei vaevaks, küll ma kunagi teada saan. No mida? Mu vanemad lahutavad ja ma pean lihtsalt pealt vaatama? Tegelikult ei saaks öelda, et nad lahutavad. Nad ei ole isegi abielus, aga ma mäletan, kui nad suvel pulmaplaane tegid. Ma olin väga õnnelik, et nad lõppude lõpuks abielluvad. Miks nad lahku lähevad? Ma lihtsalt ei mõista. Ma ei saa kusagilt nii lahedat isa, kui mul on. Mul ei ole isegi õrna aimu, kuhu ta kolib. Ma ei kujuta ette, kui ta peaks teise Eesti otsa kolima. Ma loodan, et ta välismaale ei koli. See oleks katastroof. Ma ei taha kasuisa, ma ei taha ära kolida.
Tõmbasin kardinad eest ära ning nägin ühte suur valget kaubikut meie maja ees. Jooksin kööki ja küsisin emalt, mis toimub ja kus isa on. Ta ütles, et isa kolib täna õhtul Tallinnasse. Mul jäi suu lahti. Ma olin väga pahane, et ma sellest varem ei teadnud. Ema rääkis, et nad otsustasid seda alles eelmisel teisipäeval. No mis mõttes „alles”? Ma olen nende kahe tropi tütar ja nad ei või mulle rääkida, kui üks ära kolib?! Kas nad unustasid, et ma olemas olen? Ma ei saa aru. Ma jooksin õue oma helesinises pidžaamas. Väga külm oli. Läksin kaubiku juurde, isa seisis selle kõrval. Kaubikus olid kõik isa asjad: riided, kabineti sisustus … kõik tema asjad.
Hommikul ärkasin kell seitse, et Tallinnasse sõita. Ema rääkis mulle teel pealinna kõik ära. Ta rääkis, et tal on teine mees, kelle nimi on Peeter. No halllloooo? Sellise nimega meest ikka ei võtaks ju. Ta rääkis veel, et nad on juba kaks kuud koos olnud ja ta kolib meile. Minu esimene reaktsioon sellele oli: „Mingit suvakat Pedrot sa meie majja ei too, või ma lähen isa juurde!” Emal ei olnud, mida öelda. Ütles vaid, et ta tuleb meie poole elama ja kõik. Nojah, mis mul muud üle jäi kui see mees „lahkelt” vastu võtta.
Koostöös Kirjastus Raudwaraga toimub 13.märtsil kell 17:30 Solarise keskuse Apollos “Kasuisa” raamatuesitlus, kuhu on oodatud kõik noored, keda huvitab, mis võib tegelikult nende sõprade ja koolikaaslaste elus toimuda, ning kõik lapsevanemad, kes tahavad teada, kuidas võib ühe pere lagunemine mõjuda meie noortele.
Kohapeal toimub intervjuu autoriga, võimalus esitada Adeelele raamatu või teema kohta küsimusi ning külaliste hulgas loositakse välja 3 tasuta “Kasuisa” eksemplari
.
