Minu Istanbul: mida on meil kõigil õppida Türgi suurimast armastusloost?
Olen mõelnud ühele Ottomanide ajastu suurimale ja intrigeerivamale armastusloole, mis tekitab senini palju vaidlusi. Ajaloolasi ohtralt omavahel tülli ajanud ja ka vapustanud armulugu leidis aset sultan Süleyman Hiilgava ja tema konkubiini Roxelana vahel. Süleyman Hiilgav oli Ottomani ajaloo võimukamaid ja tähtsamaid sultaneid, kes laiendas impeeriumi piire nii kaugele, kui keegi polnud seda varem suutnud. Roxelana, tulipunaste juustega kaunitar Ukrainast või Poolast, sattus sultani haaremisse teismelisena ning tegi karjääri, mis paneb enamiku ahhetama.
Roxelana armastas kanda turbaneid ja uhkeid rõivaid. Ta suutis Kuningate Kuningat esimestest silmapilgust sedavõrd sügavalt köita, et too oli esimest korda ajaloos nõus haaremist loobuma. Roxelanast sai tema kuninganna.
„Ja äkitselt langes minu pilk temale:
Sihvakas kui küpress
seisis ta seal…”
(Hille Hanso tõlge)
Nii kirjutas Süleyman.
Kuidas soovite — võite seda võtta kui ajaloo suurimat armastuslugu või hoopis ajaloo suurima võimujanuga naise osavat skeemitamist. Kuidagi ei suudeta tagantjärele välja uurida, miks põles õigel hetkel haaremi hoone nii, et just Roxelana koos oma teenijaskonnaga pidi Süleymani ruumidesse varjule kolima. Samuti jääb saladuseks, kuidas viidi sultan nii kaugele, et ta konkubiiniga ametlikult abiellus ja seejärel kogu haaremist loobus. Miks saadeti kaugele ära pagendusse sultani esimene lemmiknaine ja miks surmasid viis äralõigatud keele ja kurdiks torgatud kõrvadega timukat nende poja Mustafa, kes oli seaduste kohaselt tegelik troonipärija?
Spekuleeritakse, et Roxelana soovis kinnistada endale ainuvõimu, kuna tema ja valitseja vanim poeg, joodik ja nõrga iseloomuga tüse Selim, poleks ise trooni hoida suutnud. Sultani eraelu ja majapidamist, kuid ka muid otsuseid juhtis ja mõjutas ju tavaliselt karmilt ja kindlakäeliselt validee, sultani ema, ning palju õukonnatöid tegid ära vesiirid. Roxelana oleks pojale võimu garanteerides saanud riigi mõjukaimaks inimeseks.
Paraku nutikas naine ainuvõimu maitsta ei saanud, sest suri kaheksa aastat enne oma meest. Süleyman jäi vastuolulist naist elu lõpuni leinama ning praegugi puhkavad nad romantiliselt kõrvuti uhke Süleymaniye mošee kõrval hauakambris.
See lugu on mind eriliselt köitnud, kuna Roxelana käitumisele on antud erinevaid hinnanguid, mida kõiki peaks vaatlema selle ajastu kommete ja arusaamade kontekstis. Kas tõesti oli tegemist verejanulise naisterahvaga, kes lasi külmavereliselt kõrvaldada sultani vennad ja maha põletada haaremi, et keegi ei pääseks võimule peale tema nõdra poja? Või oli see juhuste kokkusattumine, et naine (mõelge, naine!) pääses võimsa impeeriumi tippu ja ainuvõimule niivõrd lähedale? Või oli tegemist tõelise armastuse ja kokkuhoidva paariga, kes kõike koos kavandasid ja üksteist toetasid? Idealisti ja romantikuna tahan ma uskuda viimast, kuigi paljud ilmselt ei jaga mu arvamust.
