Elukaaslase ees tehtud näitemäng on pigem erand, üldiselt ei häbene ma kuskil öelda, et suitsetan.

Suitsunurga külastamisest sai harjumus

Olen 28 aastane naine, suitsetanud praeguseks kuus aastat. Muidugi, eks sai juba ka gümnaasiumis ja ülikooliski vahel tehtud, aga pigem pidudel. Hakkasin regulaarselt suitsetama, kui kolisin Tartust Tallinnasse ja sukeldusin kontorielu rutiini. Vahel tahaks ikka suhelda, arvuti tagant eemale saada. Tööl suitsunurga külastamine muutus harjumuseks ja nii ta läks.

Minu tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes ei suitseta. Üldiselt ollakse sallivaid, aga tuleb ka palju negatiivseid pilke. Olen alati korrutanud: ma tahan suitsu teha, tahan ja teen. Paljudele tundub see mõistetamatu. Arvatakse, et mul puudub tahtejõud maha jätta, sest ometi peaks ma seda tahtma, suitsetamine pole ju normaalne.

Muidugi, on häirivaid suitsetajaid, kes tulevad ja külmadel talvepäevadel bussiootepaviljonis suitsu läidavad ja kaaskodanike arvamusest ei hooli. On neid, kelle eesmärk on suitsukoni heita kõikjale mujale kui prügikasti ja nii edasi. Näiteid on palju. Ent ma leian, et suitsetamine on minu valik, teisi ma sellega ei koorma. Tahaks ka mõistmist mittesuitsetajate poolt.

Viimasel ajal on ka meedias palju juttu olnud, et tubakaaktsiis järjepidevalt tõuseb. Olen ise kuulnud, on teised tuttavad suitsetajad kuulnud parastamist: näed, pead rohkem maksma, kallis hobi. Öeldakse, et äkki nüüd tekib julgus ja motivatsioon maha jätta.
Õigus, pean. Kui ma ei taha maksta, siis jätaksin maha.

Samamoodi on ju ka alkoholiga. Kui sa tarbid aeg-ajalt näiteks kallist veini, oled tänapäeva aktiivne noor naine, kellel on hea maitse. See pole patt?! Seegi pole odav lõbu, aga o ka vaba valik. Keegi ei sunni, aga kellegi asi pole otseselt kritiseerida, kui sa sellega teistele liiga ei tee.

Mis tubakaaktsiisi puutub, siis läheb see ju otse riigi rahakotti. Ja sellest saavad osa kõik kodanikud, suitsetajad ja mittesuitsetajad. Rumal vabandus on ka öelda, et suitsetajad oma haigustega riigile ülisuureks koormaks on. Statistikast ei tule see kuidagi välja. Kui tõesti tuleks, küllap sellele ka rohkem rõhutaks.

Hädavale armastuse nimel

Kuigi jah, olen ka mina hädavalega välja tulnud. Praegusele elukaaslasele. Kohtusime kolme aasta eest ja sobisime pea igas aspektis. Neli kuud koos olnud, kolisime kokku. Kui miski üldse meie vahel vaidlusi tekitas, oligi see minu suitsetamine. Ta on kasvanud peres, kus vanemad ei suitseta.

Ta ise on vaid korra proovinud, rääkis, et suutis umbes neli mahvi võtta ja siis kukkus köhima. Meenutab seda, kui negatiivsete elamuste tippu. Ta ei sallinud algusest peale, et suitsetan. Kui käisime väljas, üritasin mitte teha. Mul pole otsest vajadust: andke suitsu või suren. Minu jaoks on see lihtsalt üks mõnus tegevus, aga mitte sunniviisiline — saaks vaid mahvi.

Kuid igapäevaselt koos olles ja peagi ka kokku kolides oli võimatu nii, et ta mind üldse suitsetamas ei näeks või ei märgiks, tunnen, et sul suitsulõhn juures. Ma armastan teda, kuid leian, et armastus pole miski, kus esitatakse ultimaatumeid: jäta maha või jätan sinu maha.

Tegelikult ta seda ei teinudki, ridade vahelt aga tuli välja, et ta usub ja loodab, et ühel päeval loobun. Tõesti, nende aastate vältel olen kolmel korral öelnud, et üritan maha jätta. See rahustab teda. Üldiselt olen nädal, kord isegi kuu, teinud suitsu võimalikult vähe. Aga tunnistan, tegelikult polnud mul kordki eesmärgiks maha jätta.

Kõlan ilmselt väga nahaalselt ja imelikult, aga süütutest valedest võib teatud juhul ka aru saada.
Viimati tegin taolist näitemängu aastake tagasi. Rohkem pole ta seda teemat tõstatanud ka. Harjunud. Eks ta on ajapikku mõistnud, et meil kõigil on omad eripärad ja asjad, mida ei anna muuta. Ja pole ju vajagi, see ei muuda meid inimesena.

Nõrgad inimesed? Ei!

Suitsetamine pole surmapatt, olen selles veendunud. Kes vastu vaidlevad, elame vabal maal, on ka vaidlemiseks õigus. Lihtsalt pole mõtet esitada kindlat fakti, et suitsetamine on negatiivne omadus. Samuti pole mõtet arvata, et suitsetajad on nõrgad inimesed, kes ei suuda maha jätta. Enda näitel: teen suitsu, sest mulle meeldib! Nii hirmus, kui see ühe naisterahva puhul ka mõnele ei tundu, nii on.