Meil on aastaid üks ja sama pliit olnud, kuid mina oskan ikka pidevalt vale plaadi sisse lülitada ja loomulikult olen ma meister pliidi tööle unustamises.

Ükskord juhtus isegi nii, et naabrinaine tuli vaatama, kas meil midagi põleb, sest koridor oli kõrbehaisu täis. Mina vastasin üllatunult, et ei tea midagi. Selgus, et olin piimasupi kööki pliidile jätnud ja supist oli vaid natuke musta kõrbenud ollust poti põhjas järel. Köögi uks oli aga kinni ja mina ise ei tundnud mingit kõrbelõhna!

Oma esimese automaatpesumasina ostsin kasutatuna. Sellised masinad olid siis veel meie jaoks uus asi, kasutusjuhendit polnud kusagilt võtta. Aastaid hiljem sain teada, et olin kõiki asju alati kõige lühema kiirprogrammiga pesnud. Ega ma tegelikult tagantjärele oska öelda, kas pesu sai siis piisavalt puhtaks või ei. Suurt vahet ilmselt polnudki.

Või siis väike vahejuhtum, mis kokkuvõttes minu vana veekeedukannu katlakivist täielikult puhastas. Panin kannu tööle, nii et vett seal sees polnud (minu kann on nii vana, et tühjalt sisselülitamise kaitset pole). Kui ma siis lõpuks kuulsin, kuidas kann sisiseb ja visiseb, haarasin selle kätte ja lasin kraanist külma vett kannu. Käis suur pauk ja katmata kütteelement oli katlakivist täiesti puhas. Kann töötab siiamaani kenasti, kuigi on üle 12 aasta vana.

Kooli ajal läks meil ühikas röster põlema. Enne kui jõudsin midagi teha, oli sõbranna sinna sahmaka vett peale visanud. Ei pea vist lisama, et jällegi käis pauk ja röster oli oma elupäevad lõpetanud.

Minu õde on pesumasinast läbi lasknud nii mobiili, pangakaardi kui juhiload. Muide, kõik loetletud esemed hakkasid peale pesu hoopis korralikumalt tööle – uskumatu!

Kodumasinate rikete puhul aitab aga imelisel kombel vana hea nipp. Kui midagi koliseb või hoopiski ei tööta, võtke masin nii palju juppideks lahti, kui võimalik ja pange jälle kokku. Meil on sellest uskumatult sageli abi olnud. Näiteks hiljuti hakkas pesumasin väga koledat häält tegema. Mees võttis selle nii palju lahti, kui sai, pani kokku ja pärast oli kõik korras.

Vanasti sai kodumasinatega veel rohkem „nalja“. Näiteks oli meil mingil asjal pistik katki ja lahtised juhtmeotsad kinnitati seinakontakti naeltega. Võite ise arvata, mis juhtus, kui sa hajameelselt naelu kontaktist lahti ühendama hakkasid! Olen sellise laksu elektrit saanud, et mulle tundus nagu oleks keegi midagi täiesti jõust mulle rindu virutanud. Ma ei saanud ise arugi, mis juhtus.

Viimane lugu pole seotud küll kodumasinaga, aga hoiatuseks siiski. Mõtlesin, et pesen termost seestpoolt pudeliharjaga, mille peale termose sisu niimoodi kildudeks lendas, et tükke oli terve köök täis. Ärge seda järele tehke! (Kuigi ma ei saanudki täpselt aru, mis juhtus…)