Naisteka lugejate köögiäpardused: šokis sõbranna tatsus köögis edasi-tagasi ning kisas suitsuanduriga võidu
Et sügist värvikamaks muuta, lükkasime koostöös Crabitiga käima naljakate ja vahvate köögiäpardus-lugude auhinnamängu, milles ühe maitsva ja mahlase punase kuningkrabi välja loosime. Ootame jätkuvalt teie meenutusi!
Auhinna võitmiseks saada meile oma lugu aadressil naistekas@delfi.ee ning lisa kindlasti märksõnaks ka KÖÖGIÄPARDUSED. Vingemad ja naljakamad lood leiavad kindlasti ka kajastust. Auhinna loosime välja esmaspäeval, 5. oktoobril. Loe täpsemalt siit!
Siin on mõned Naisteka lugejate köögiäpardused. Loe ja naera!
Kord otsustasin elukaaslasele süüa teha. Kuna tema on suurepärane kodukokk, valisin välja vähe põnevama retsepti ja asusingi seda valmistama. Toit tuli isegi keskmisest parema maitsega, sõime kõhud ilusti täis ja vaatasime poolelijäänud filmi lõpuni. Kui seejärel kööki nõusid pesema suundusin, tundsin koheselt kõrbelõhna ja kuulsin praksumist. Olin tühja poti maksimaalsel võimsusel töötava elektripliidi peale jätnud! Pea pooleteiseks tunniks!
Nii pliidiraua kui poti jahtumise ajal jõudsin internetist uurida, kuidas potti päästa. Pliidiraud muutus samal ajal helendavast punasest õnneks vaikselt tagasi mustaks. Kui siis julguse kokku võtsin ja potti vett valasin, käis vali PRAKS ja põhi kukkuski alt ära. Kardan, et sellega mu suursugused eksperimendid köögis lõppesidki.
***
See juhtus mõned aastad tagasi, kui mu lapsepõlve-sõbranna tuli mulle külla ning pakkus välja, et me võiksime friikartuleid teha. Ei, mitte ahjus ega ka mitte fritüüris, vaid kausis, kuhu on pandud omajagu õli. Niisiis koorisimegi kartulid ja lõikasime need pulkadeks, ajasime pliidil oleva õli kuumaks ja lisasime värskelt kooritud kartulid. Viimase peotäie kartuleid lisas mu sõbranna, ent koos paraja koguse veega.. Arvake, mis juhtus? Jah, õlikauss heiskas üles sellise leegi, et lagi sai kannatada ja kuna pliit asus akna ligidal, siis leegi said ka lähedal olev kardin.
Šokis sõbranna aga tatsus köögis edasi-tagasi ning kisas suitsuanduriga võidu, mina aga seisin nagu betoonpost, samal ajal vaadates seda kardinat, mis aina suuremat leeki üles võtab. Õnneks päästis meid tookord naabrimees, kes tulekustutiga kohale tormas ja tule kustutas. Friikartuleid me ei saanudki, kuna tulekustutivaht rikkus kogu toidu. Nüüd üritame natuke ettevaatlikumad olla.
***
Sõbrannaga plaanitud seenelkäik oli väga saagirohke ja välja sai kuulutatud seenekotlettide õhtu. Mõeldud tehtud, külla sai kutsutud ka paar külalist. Kotletid valmis, enamus ka juba söödud, kõik kiidavad kotlette kui maitsvad ikka on. Kokale ju muidugi selline kiitus vägagi "mokkamööda"!
Järsku küsib aga üks külalistest, et huvitav kui palju sa seeni selle koguse kohta panid? UPS! Olin unustanud seened kotletitaignale üldse lisada, need olid ilusti külmikus. Seda meenutatakse siiani huumorivõtmes, et teeks seenekotletti ilma seenteta, väga maitsvad olid!
***
Kuna jõulud ei ole enam mägede taga, siis pakun välja ühe järeleproovitud retsepti pühadehommikuks.
1. Ärka jõuluhommikul varavalges, soovitavalt kell viis. Siruta rõõmsalt ja suundu kööki kohvi tegema.
2. Avasta, et külmkapis on üle säilivustähtaja läinud kodujuust. Tunne kurvastust ja kahjutunnet. Seejärel meenuta sõjaajal virelemist näinud vanaema õpetussõnu, kuidas toitu ei tohtinud ära visata ning lisa sinna pragmaatiline talupojamõistuslik tarkus, et toitu kuumutades hävivad bakterid ja hallitusseened. Võta vastu otsus küpsetada kook.
3. Alusta kõige tähtsamast – kontrolli, kas suitsualarmi patareid on töökorras.
4. Seejärel lülita sisse ahi. Maksimumkuumus peaks olema sobiv, aga rahuldav lõpptulemus võib saabuda ka 200 kraadi juures.
5. Otsi kapist kauss ja pane sinna kodujuust ja kõik teised enam-vähem koogiks sobivad asjad – munad, killuke võid, jahu. Ära jumala eest kontrolli enne komponentide kaussilajatamist kokaraamatust või Internetist, kas sarnast kooki on keegi varem teinud. Pettumus mitteõnnestumise osas võib tappa entusiasmi.
6. Tea, et jahu ei ole kunagi liiga palju. Ega piisavalt. Asenda puuduolev jahukogus millega iganes – riivsaia, tuhksuhkru, küpsetuspulbriga. Fantaasia ei käi vaka alla.
7. Ava kuum ahi ja võta sealt välja tulikuum koogivorm. Pese vorm ettevaatlikult eelmisest korrast järelejäänud ja nüüdseks kõrbenud toidujääkidest.
8. Vala imikuokset meenutav valkjas segu küpsetuspaberiga kaetud vormi ning pista vorm ahju.
9. Looda parimat.
10. Leia külmkapist kõigest viis päeva vana vahukoor, lisa suhkur ja vispelda sellest koogile magus kate. Kui vahustamisel hoogu satud, siis lohuta end mõttega, et kuna koogi sisse saigi liiga vähe võid, siis sellevõrra rohkem tasub seda peale määrida.
11. Lõõgastu hommikukohvi juues. Kook on valmis siis, kui kõik teisedki toidud – kui suitsualarm tööle hakkab. Pane paika oma prioriteedid ning vali, kas tormad ahju juurde kooki päästma või hüppad lakke alarmile järele. Mõlemad asjad on vaja ära teha.
12. Tuuluta toad, viska ära kärssanud kook ja mine tervita naabrimeest, kes mornilt uksele koputab. Uuri, kas teda äratas küpsetise hõrk lõhn, alarmi üürgamine või hobikoka vali ropendamine. Ära unusta soovida häid jõule!
Taolisi retsepte on mul veel. Peaksin oma kulinaarsete katsetuste tõttu olema Päästeameti kuldklient.
***
Ma ei tea kas see tuleneb ahjust või valesti valitud temperatuurist, aga tihtipeale kuivab küpsetamisel toit ahjus liiga ära. Ja ükskord tegin muffineid. Lapsed sõid ja suurem tüdruk (5a) ütles: "Emme, need on nii head küpsised. Tee teinekord veel."
