Ükski inimene ei kasuta “oma potentsiaali” täiel määral ära. Suurema osa oma elust me ju uinume, või uimerdame, tukume, logeleme, luusime ringi, askeldame, sekeldame, lööme aega surnuks, ootame, ajame midagi taga, kolame mööda poode, lobiseme, pidutseme…

Kui rääkida “eneseteostusest” ühiskonnas, väljaspool kodu, siis küllap sellega saavad tegelda mehed rohkem kui naised, sest neil on selleks rohkem vaba aega. Enamasti on ju inimeste eest hoolitsemine naiste kohustuslike tegevuste hulka arvatud: söögitegemine, pesupesemine, kodu korrastamine ja muud eluks hädavajalikud ning üpris palju aega nõudvad toimingud. Muidugi kasutavad naised ka nendes tegevustes ära “oma potentsiaali” ja “teostavad ennast“ — sest kõik need tegevused on ju mingil määral ka loomingulised — ja nad mõjutavad nende kaudu nii mehi kui lapsi. Sest pole olemas ainult materiaalset tegevust, kõik realiseerub vaimseks, ja toodab, vormib või hävitab energiat. Armastusega hoitud perekonnas kasvavad kindlasti harmoonilisemad lapsed, ja ka mees saab “oma potentsiaali” maailmas paremini realiseerida.

Miks ma kasutan jutumärke: sest sõnad “potentsiaal” ja “eneseteostus” ei kuulu minu leksikasse. Usun, et iga inimene peaks tegelema sellega, milleks talle looduse (Looja) poolt on antud vägi ja võimed, mida õppimise ja treeningu abiga oskusteks kujundada. Ja looming ei ole minu jaoks enese, vaid mingite ideede ja tõdede kunstiline väljendamine või mingi universaalse energia vahendamine.

Ent siiski oleks hea, kui naised rohkem julgeksid OMA, naiselikku maailmanägemist kaitsta ja levitada, et meie üpris hingetut ühiskonnakorraldust loomulikumaks, hellemaks ja inimlikumaks kujundada.


Augustis mängitakse kümnel korral Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu uuslavastust „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”. Vaata lisaks: http://www.erm.ee/et/kylasta/Raadi/suvelavastus