Nigulapäeval anna hobusele puhkust

9. mai nigulapäev on setude püha. See on püha Nikolause (Nigula, Migula) päev, kes on meilgi tuntud jõuluvana esiisa. Pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Sel päeval tehti ristikäike, viidi küünlaid ja toite vilja kaitseks kirikusse õnnistada.

Mitmes külas (Tailova, Soptja) oli sel päeval kirmas. Alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine.

Vanarahva legendi järgi jõudsid Migul ja püha Jüri rännakul lesknaiseni, kelle hobune oli kündes mutta kinni jäänud. Et pühameestel olid valged rõivad seljas, polnud Jüri nõus appi minema. Migul läks ja aitas kehvast toidust nõrga hobuse välja ja sai tasuks kaks püha aastas.

Piiskop Nikolausega on seotud mitmeid tähtpäevi, millest tänastele inimestele on tuntum jõulupüha jõuluvanaga, kelle prototüübiks on Nikolaus. 9. mai on Püha Nikolause 1087. aastal aset leidnud ümbermatmise mälestuspäev.

6. detsembril on talvine nigulapäev. Sel päeval aastal 342 suri Väike-Aasia (praeguse Türgi) Myra piiskop, kelle haualt toodi imepärast raviõli, mürri või mannat. Selle 4. sajandil elanud pühamehe kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius. Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks.

Tõeliselt tuntuks sai ta aga 10. sajandil. Muu hulgas oli ta laste patroon paljudes katoliiklikes maades ja tõi 6. detsembri ööl neile kingitusi. Teda peetakse ka mitmete elualade kaitsjaks. Ta on laste ja noorte tütarlaste, meremeeste, apteekrite ja parfümeeria patroon. Samuti on ta Venemaa patroon. Püsiva väärtuse sai pühak aga jõuluvana ehk Santa Clausi ametis.