Õlu on naistejook
Alguses oli Originaal
Esimese lähenemiskatse naistele tegi Saku Originaal. See oli - ja eks ta ole siiani - stabiilselt kvaliteetne toode, mis oskas naistele ka õigel ajal (naised olid muutunud iseseisvamateks) ja õiges kohas (pubikultuur oli just-just alanud) komplimendi teha. Retoorilisele hüüatusele: "Kui õlu on mõeldud ka naistele, siis kellele ta mõeldud on?" Originaal ainult pilgutas oma vesiseid silmi ja naised tundsid, et nende peale on mõeldud, neid arvestatakse.
Flirdivad kõik
Originaalil polnud konkurente mitmeid aastaid. Suhe muutus pikapeale rutiinseks ja eks riburada hakanudki tulema uusi kosilasi. Mõni püüdis lüüa sellega, et on Soomest ja punane. Teine jälle väitis, et on ka Originaal. Kolmandad üritasid läheneda jäiselt, mis osutus üllatavalt edukaks mooduseks. Eks siin mõjunud uudselt ka üdini paljastatud hingeelu ja muidugi sõrmus ise oli point. Neljandad jälle jätsid naistele vabad käed: tahad, ei taha - maitse asi. Mõned proovinud suhtele vürtsi lisada. Kui laimlastel õnnestus see kenasti (eelnev lobby-töö mehhiklastelt), siis siirupit ja vürtsi segi ajada… , no ei tea.
Armastus see kestma jääb?
Püsiv ja stabiilne vahekord näikse olevat välja kujunenud. Õllega suhtlemine pole enam häbiasi. Valikuvõimalus on piisav ja ilmselt suureneb järjest. Ühel heal päeval ütlevad naised: me oleme armunud originaalidesse ja premiumidesse, aga armastame ainult õlut.
Õlle kohta vaata lisaks: