Alustuseks mõtestan lahti, mis üldse on õnn ja õnnelikkus.

Üldistatult võib öelda, et õnnetunde eelduseks on enesetundmine ning selle väljenduseks enese hinge vajadustega kooskõlas elamine. Vahel on aga kergem tajuda mõnd mõistet eituse kaudu ehk siis õnnelikkus ei ole otseselt seotud ei raha, ei positsiooni, ei ameti, ei elutingimuste ega saavutatuga. Võib ka öelda, et inimestel kurjategijast presidendini. Inimesed on kõik algupäraselt ühelaadsed ja mitte keegi ei ole kellestki halvem ega parem, osa inimesi on oma põhiolemusest lihtsalt väga kaugele triivinud, millest annab esmajoones märku inimese „halb“ käitumine.

Oma olemuselt on kõik inimesed siin Maal õnnelikud olendid. 

Seega õnnelikuks ei saa saada, kuna te juba olete seda. Te aga ei tunneta seda põhjusel, et te lihtsalt ei ole sellest teadlik. Niisiis, et mõista, mis on teiega eluteel toimunud sellist, mis teie õnnelikku olekut ei toeta, tuleb alustada endale otsa vaatamisest ning seejärel loobuda nendest tegevustest, mis teie õnnelikkust ei toida.

Te ütlete: „Ma tahan olla õnnelik, terve ja elada külluses“. Samal ajal vaadake ega te juhtumisi ei hoia kõvasti-kõvasti kinni oma paindumatutest mõtte- ja käitumismustritest, tuttavaks ning omaseks saanud haigustest ja säästlikkuse nime all tuntud koonerdavast eluviisist, imestades jätkuvalt, et miks õnn teile elus küll ei naerata. Selle asemel, et mängida kella vaatamata oma lastega, minna hommikul õue jooksma või teha abikaasale ilma mingi konkreetse tähtpäevata romantiline õhtusöök, eelistate te vaadata televiisorit, jätkata töö tegemist koduarvutis ja pahandada lapsega, kui ta tuba on segamini.

Selline käitumine on ajendatud ootusest, et teised inimesed muutuksid, asjaolud muutuksid, elu tooks õnnejuhuseid, kuid et teie ise ei peaks muutuma. Ja kõige selle juures olete te veendunud, et teete kõike hästi ja õigesti, lihtsalt mida te selle kõige puhul ei koge, on rahulolu enda ja oma eluga. Niimoodi mätsite te ise justkui paksude samblamütsidega kinni oma õnne, surute oma õnneliku pärisolemuse vanglasse, mille trellid koosnevad negatiivsetest mõttemustritest ja lämmatavad teie hinge pidevate ootuste, lootuste ja nõudmistega, et keegi kuskilt tuleks ja teeks teid õnnelikuks ja päästaks sellest teie enda ehitatud puurist. Seda aga kahjuks ei juhtu.

Kõige kahetsusväärsem sellise nõiaringi puhul on, et te vähendate oma olemise ja käitumisega ka end ümbritsevate inimeste võime kogeda õnnetunnet. Ja sel on maailma mõistes väga kahetsusväärne mõju, mida võib nimetada teadvustamata õnnetuse levitamise protsessiks. Justnimelt viis, kuidas te olete valinud elada, maailma ja inimestesse suhestuda –
teie uskumused, hoiakud ja käitumine — määrabki ära selle, kas te olete
oma elus terve, õnnelik ja rahulolev või pigem õnnetu, stressis ja haige. Kui te olete õnnelik, siis te olete lihtne, avatud, armastav nagu kõik loomad, linnud, taimed — te lihtsalt olete. Te otseselt ei taha ega vaja midagi. Kui te olete õnnetu, siis te teete pidevalt midagi — pingutate, püüate, ootate, loodate, täiustate, saavutate ning selle kõige kaudu tegelete te aktiivselt oma õnnetuse loomisega.

Õnnelik olemiseks tuleb teil loobuda kõige selle tegemisest, mida teie hing ei vaja. Kui te õpite oma elus eraldama vajaliku mittevajalikust, suunate pilgu enesele ja lakkate tegelemast teiste inimestega, hakkate ennast hoolega kuulama, siis kogete elu, mis on harmoonilises kooskõlas teie enda ja ümbritsevaga. Siis ei eksisteeri teie jaoks enam puudust, sõltuvusi, tahtmisi, rahulolematust ega ebakõlasid. Ja see on õnnelikult elamise viis. Ja seda saab kogeda vaid sisemisele rännakule asunud inimene. Õppides investeerima kõigepealt endasse, saate te luua ka enda ümber küllusliku ja rahutoova elu.

Investeerides aga esmalt mujale — töösse, lastesse, peresse, abielusse –, jätate te ennast nälga ja loote seega puudust ning nälga aina juurde. Ja te teete seda enamasti mitteteadlikult, adumata, mis seisundis olete te ise ja millist energiat loote enda ümber.
Juhuslik, ebateadlik ja automaatsetel reaktsioonidel põhinev käitumine tekitab teie ellu bumerangina tagasi samavõrd suvalisi ja ettearvamatuid tulemusi kui on olnud nende algne seeme ehk teie tegu. Seega ongi enamiku inimeste elu üks pidev ebateadlike sündmuste jada, kus rõõmu (mitte õnne!) ja kurbuse hetked on pidevas vaheldumises illusoorse eluga rahul olemise ning kasvava ärevusega tuleviku suhtes. Te ei ole teadlik, et see, mida te mõtlete, kujundab teie eluhoiaku, teie suhtumise, teie käitumise ja nii ühtekokku terve teie elu.

Raamatuga saad pikemalt tutvuda Pilgrimi lehel!