Raha üksi ei toogi õnne
California teadurite avastus tõestab vastupidist seni psühholoogide hulgas levinud oletusele, mille kohaselt on olemas teatud “õnnemiinimum”, mis inimest tabanud ränkade üleelamiste (näit. töökoha kaotus, abielulahutus, liiklusõnnetus või muu trauma) järel mõne aja pärast taastub.
“Paljudel inimestel on pettekujutelm, et mida rohkem raha keegi teenib, seda õnnelikum ta on,” ütles Lõuna-California Ülikooli majandusteadlane Richard Easterlin, kes analüüsis 1975. aastast tänavuseni kestnud ulatusliku arvamusküsitluse andmeid.
Easterlini sõnul on peamine probleem selles, et sissetuleku kasvuga, s.o. omandi suurenemisega kasvavad ka inimese nõudmised, seega ka väljaminekud. Peale selle kulutavad paljud suure osa oma energiast rahateenimisele, kannatavad aga tervis ja perekond.
Ameerika teadlaste läbiviidud uuringu kohaselt määrab õnnelikkuse esmajärjekorras see, kui palju aega saab inimene oma lähedastega kasulikult veeta ning milline on ta tervislik seisund. Pealekauba on õnnelikud inimesed sõbraliku ja elujaatava loomuga, neil on hea enesevalitsus, kõrge kõlblus ja eneseaustus.
Raha ja õnne seost käsitlesid oma mullu ilmunud uurimuses ka briti teadlased. Warwicki Ülikooli professorid Andrew Oswald ja Jonathan Gardner juhtisid teadlasterühma, kes jälgis sellest vaatenurgast 9000 briti perekonna elu läbi 1990. aastate.
Warwicki ülikooli uurimisrühma kinnitusel kasvas tuntavalt nende inimeste õnnelikkuse aste, kes said ootamatult suure summa raha — lotovõidu või pärandusena. Ajutist meeleolu paranemist suudab tekitada juba tuhandenaelanegi lotovõit või pärandus, kestvamat aga tavaliselt üle miljoni küündiv summa. Küsitletavate sõnul muutis neid õnnelikumaks siiski pigem harmooniline abielu ja hea tervis kui sülle sadanud rahakogus.
