Retseptivaba naer

Kui tunnen, et hakkan haigeks jääma, jätan poolelioleva raamatu sinnapaika ja otsin pea alateadlikult riiulist kapsaks loetud naerutaja, Jerome J. Jerome’i “Kolm meest paadis, koerast rääkimata”. Jõudnud oma lemmikkohani, kus kirjeldatakse põhjusi, miks ei saa juustu reisile kaasa võtta, olen naerust kõveras, silmad märjad. Ja täiesti terve!

Tean inimesi, kes on samalaadset imetervenemist kogenud Šveijki seiklusi, “Minu peret ja muid loomi” või Karlssoni raamatuid lugedes. Häid ravitulemusi on andnud tuhat korda nähtud film “Mehed ei nuta”. Veel paremaid tulemusi heade sõpradega naljatades veedetud õhtu.

Naeru toimet inimesele uurib naeruravi, nüüdisaja arstiteaduse moodsamaid ravimeetodeid. Jaapani uurijate väitel kajastub näoilme otseselt siseorganite töös. Sünge või tige ilme tekitavat organismis haiguslikke protsesse, paar-kolm naerupahvakut päevas parandavat aga tervist ja pikendavat eluiga. Inimene naerab kogu kehaga. Naeru lagistades laienevad veresooned ning paraneb organismi vere- ja hapnikuvarustus, aktiveeruvad biokeemilised protsessid, kiireneb ainevahetus.

Alex Lepajõe. Paha poiss. Aga positiivne.

Luiskaja valed ja soovunelmad

Lisaks kevadsuvine meigieri!

Telli ajakiri!

Naer paneb pumbana tööle diafragma, mis stimuleerib südame, mao ja soolte tööd; parandab vere biokeemilist koostist; kiirendab pulssi ja hingamist, pärsib närvipõletike ja reuma puhul esinevaid valuhoogusid, vähendab lihaspinget, vaigistab valu ja alandab palavikku, stimuleerib pisaranäärmete tööd, maandab stressi ja rahustab, soodustab kopsude ventilatsiooni ja puhastab hingamisteid liigsest limast ning aktiveerib immuunsüsteemi, suurendades organismi vastupanuvõimet haigustele.

Muidugi võib väita, et kui tuju halb või tervis kehv, ei aja miski naerma. Kuid aitab seegi, kui näolihased vägisi naeruasendisse sättida.

Eestis on naeruravi vastu tõsist huvi tundnud meditsiiniraamatukogu direktriss Milvi Tedremaa, kes peab kirjavahetust maailma tuntuima naeruterapeudi Annette Goodheartiga.

Klounikliinik

Tedremaa on külastanud Austria lastehaiglaid, mida kutsutakse klounikliinikuteks, ja oma silmaga näinud, kuidas neis veidrates raviasutustes toimetavad valges kitlis ja kipras kulmuga arstide asemel suure punase ninaga klounid, kel üks püksisäär roosa, teine sinine. Klounikliiniku arstid väidavad, et kui külmetushaiguse puhul on laps harilikult haige 8–10 päeva, siis naeruravi lühendab tõbe kahe päeva võrra.

Ema-isa, kes tulevad haiglasse last vaatama, ei lubata mureliku näoga palatisse siseneda, sest lapsevanema morn ilme mõjutavat otseselt lapse tervist. Kui külalised väidavad, et lapse haigus on neid sedavõrd muserdanud, et nad ei suuda enam naerda, teatatakse, et nad on selleks kohustatud. Neile korraldatakse kümneminutiline naeruseanss. Ja lapse palatisse sisenedes on neil samuti punane klouninina ees. Kui laps oma klounist ema nähes naerma pahvatab, on tervenemine arstide-klounide arvates kindel.

Ka mujal maailmas pole naeruravi tundmatu, väga paljudes lastehaiglates kogu maailmas töötavad naerutoad, kus seintel kõverpeeglid. Inglismaal Birminghamis avati 1991. aastal naerukliinik, mis võtab vastu täiskasvanuid. Kliiniku ainuke ravimeetod on naer ja edu on olnud peaarsti kinnitusel peadpööritav. Inimesed ei haigestu ega vanane mitte sellepärast, et neil on aastad turjal, vaid sellepärast, et nad on loobunud naerust ja lapsepõlve mängudest, kõlab Birminghami meedikute seisukoht. Peale stressi ja depressiooni ravitakse naerukliinikus reumaatilisi vaevusi, südamehaigusi jpm.

Komöödia kahe tunni tagant

Naeruravist rääkides ei jäeta kunagi mainimata Ameerika ühiskonnategelast ja kirjanikku Norman Cousinsit, kellel diagnoositi 50aastase mehena jäigastuv spondüliit. See on haigus, mille puhul ei liigu ei jalad, käed ega pea ning millega kaasnevad kohutavad valud. Arstid andsid Cousinsile vähe lootust, kuid mees, kes elu jooksul naeru tervendavast toimest palju mõtelnud ja kirjutanud oli, polnud nõus alla andma.

Haigusest võitu saanud, avaldas ta raamatu “Haiguse anatoomia”, milles kirjeldab oma tervenemist ja kuulutab kogu maailmale, et ükskõik kui raske diagnoosi puhul ei tohi kaotada lootust, sest positiivne emotsioon toniseerib kõiki biokeemilisi protsesse organismis, samal ajal kui negatiivne emotsioon neid pärsib.

Cousinsi ravimeetod oli ääretult lihtne: ta kolis haiglast hotelli, kaasas valik komöödiafilme. Kui valud muutusid väljakannatamatuks, pandi film käima ja mees naeris, kuni piin kadus. Naeru ajal hakkavad pea- ja seljaaju tootma endorfiine ehk nn õnnehormoone, mis on valuvaigistava toimega. Cousinsi valud olid nii talumatud, et ta ei suutnud üldse magada, kuid kümneminutiline naer võttis valu kaheks tunniks. Nii magaski ta kahe tunni kaupa ja iga kord, kui valud teda üles ajasid, vaatas kümme minutit komöödiat.

Kes enne naerab, naerab paremini

Milvi Tedremaa kahetseb, et täiskasvanud nii vähe naeravad ja sellegi naeru, mis juba huulil, pahatihti alla suruvad. “Kui kõnnid tänaval ja sulle tuleb midagi koomilist meelde, nii et tahaksid kangesti naerda, sunnid sa end vägisi tõsiseks, sest pelgad, mida teised sinust arvavad. See on lubamatu!” Kui inimeselt küsida, miks ta nii sünge näoga on, kõlab tüüpiline vastus: aga mis siin naerda on? Selle peale võiks vastu küsida, kas sünge nägu ees on kergem elada.

“Paar-kolm südamest tulevat naerupahvakut päevas parandavad tublisti tervist ja pikendavad eluiga. Seepärast tuleb hoolitseda, et üheski päevas ei puuduks naer,” õpetab Tedremaa. Tuntud ütlemisi, et pill tuleb pika ilu peale ja et see, kes pärast naerab, naerab paremini, nimetab ta eetilisteks valedeks. “Kuritegu on naeru maha suruda kartusest, et homme tuleb selle eest pisaratega maksta. Ränk viga on samastada lõbusaid inimesi kergemeelsete inimestega.”

Psühhoterapeut V. Levi on kirjutanud, et me jätame ennast rõõmudest ilma kartusest ja võimetusest rõõmu tunda, justkui alluksime alateadlikust enesesisendusest mingitele sisemuses pesitsevatele hirmsatele rõõmu vaenlastele. Ta õpetab olema tähelepanelik oma rõõmude vastu ja kasvatama neid kui hoolikas aednik.

Ka keskaja silmapaistev arstiteadlane Avicenna hindas rõõmu ja naeru, kui õpetas noori arste: “Su naljas naerma puhkegu ta siis, tea, ravib muusika ja lauluviis. See arst, kes võtab kuulda minu nõu, teeb haige terveks, taastab elujõu.” Nüüdisaja meedikute arvates näikse arstiteadus olevat tõsine asi, millega ei tohi naljatada. Kuid õnneks pole naer retseptiravim, mida vaid arsti ettekirjutusel apteegist saab osta. Naer on laiatarbekaup, mis saadaval raamatupoodides, kinodes, teatrites, videolaenutustes ja eelkõige heade sõprade seltskonnas.