Romaan iseendaga
Ei, see on vaid sugulise naudingu madalaim vorm — surrogaat. See on normaalne, füsioloogiliselt põhjendatud tegevus, hea vahend sugulise erutuse — liiga tugeva närvi-, psüühilise ja füüsilise pinge — leevendamiseks. Ning erinevalt antidepressantidest ei ole sellel kõrvalmõjusid. Tütarlastele tuleb masturbeerimine lausa kasuks, sest aitab neil oma isiklikku keha tundma õppida ning armastada seda. Tundes ja armastades iseennast, oskab inimene oma vajadusi ühitada partneri huvidega. Spetsialistid testisid kahte noortest naistest koosnevat gruppi. Ühes neist puudutasid naised oma suguorganeid vaid tualeti ajal, teises rühmas tegelesid aga aktiivselt masturbeerimisega. Viimased hakkasid abiellunult varem ning sagedamini orgasmi tundma kui esimesed.
Kas eksisteerib oht, et naine hakkab masturbeerimist normaalsele seksile eelistama?
Selliseid naisi on kahjuks palju. Tavaliselt pole neil partneritega vedanud — nad kas ei saavuta nendega orgasmi, või on midagi mehe käitumises sellist, mis naisele ei sobi. Ning siis arutlevad daamid järgmiselt — miks peaksin talle süüa tegema, ta pesu pesema ning temaga seksima? Olen võimeline ise enda eest hoolitsema ning rahuldama kõik oma soovid.
Naised masturbeerivad ning ei suuda voodis enam midagi teha, nad kardavad elu ning neil on kalduvus ühesoolisele armastusele. Selline on tugeva poole laialtlevinud arvamus. Seesuguse äärmiselt negatiivse suhtumise põhjuseks on osaliselt ka hirm, et naised võivad ilma meesteta hakkama saada.
Vaatamata sellele, et onaneerimine kurja ei tee, on rahuldus seksist partneriga võrreldamatult suurem. Mehe ja naise sugulise läheduse korral toimub vastastikune energia vahetamine. Vastavalt tantristlikule joogale omab naise hing positiivset laengut, mehe oma — negatiivset, naise suguorganitel on negatiivne laeng, meeste omal — positiivne. Otsekui oleks tegu kahekordse magnetiga. Armatsemise ajal töötavad need magnetid tugevalt ning partnerite vahel toimub võimas bioenergia vahetus. Teatud haiguste puhul määravad arstid koguni ravi seksi näol.
Kas siis vastab tõele arvamus, et kõik naiste hädad on põhjustatud sugulisest rahuldamatusest?
Tõepoolest ilmnevad paljud naiste vaevused muuhulgas ka sellepärast, et nad ei tunne orgasmi. Sugulise erutuse puhul toimub vere juurdevool suguelunditesse ning eritised pole midagi muud kui vereplasma, mis on välja imendunud läbi tupe seinte. Kui naine ei saa orgasmi, võib tal tekkida vere peetus väikese vaagna piirkonnas ning see on sageli mitmesuguste haigestumiste põhjuseks. On kaks väljapääsu: esimene — regulaarne seks partneriga, kes on võimeline naist rahuldama, teine — soov end ise aidata. Masturbeerimine on omamoodi kaitseklapp, mis aitab auru välja lasta.
On teada, et pärast aastaid kestnud kooselu langeb enamusel partneritest seksuaalne iha. Õpetlased seletavad seda biokeemiliste protsesside kulgemisega. Paljudele see seletus meeldib — on ju nii lihtne oma ebaõnnestumist voodis veeretada mingi ajus toimiva saladusliku biokeemilise protsessi või hormoonfooni vääratuste kaela. Ometi tähendab see ka seda, et inimene on ise suuteline oma seksuaalseid võimeid mõjutama.
On laialt teada, et autotreeningu abil võib tõsta või alandada suguhormoonide sisaldust veres. Sama toimub ka seksuaalsete ihadega. Fantaasia avastab ikka uusi ja uusi armastuse kaldaid. Pole kellelegi saladus, et kõige tähtsam erogeenne tsoon on meie aju.
Millistel juhtudel veel võiks soovitada masturbeerimist?
Näiteks on meremeestel enese tagasihoidmine kahjulik, seetõttu soovitatakse neile merel viibimise ajal onaneerimist. Ka meremeeste naistele võib seda soovitada. Sama käib ka naiste kohta, kellel pole alalist partnerit. Mis on sellest halba, kui naine korrastab sel moel oma närve, kasutamata “ühe öö” kahtlase väärtusega tutvusi.
Üle 40-sed naised kannatavalt raskelt intiimsuhete puudumise pärast. “Vananaiste suve” ajal esitavad nad sageli pretensioone oma suguliselt väheaktiivseks muutunud partneritele. Enne seda, kui igaveseks lüüa naise ees kinni emaduse uks, kingib emake loodus talle külluslikult kõrgenenud seksuaalsust. Mis siis teha, kui kõrvalolev mees pole võimeline naist rahuldama. Muidugi on parem leida see, kes seda suudab. Kui aga selline võimalus puudub, pole mõtet ära põlata masturbeerimist kui võimalust lõdvestumiseks.
Muide vanusega tegelevad mehed onaneerimisega harvemini kui noorusaastatel, naised aga sagedamini.
Miks peeti siis palju aastaid onaneerimist tervisele äärmiselt kahjulikuks?
Selles küsimuses on suurt osa etendanud kirik. Religiooni seisukohalt on seks ja masturbatsioon ebaväärikad tegevused. Varasel “viktoriaanlikul” ajastul oli käibel fraas: “Korralikud naised ei liiguta”. Peeti silmas voodit. Tänapäeval aga korratakse naistele üha — mida rohkem nad “liigutavad” ning kannavad hoolt oma rahulduse eest, seda parem. On aeg iganenud tõed üle vaadata. Naine ei pea tundma süüd sellepärast, et masturbeerib. Selles pole midagi halba. Ega asjata Woody Allen ei öelnud ühes oma filmis: “Eneserahuldamine — see on seks inimesega, keda ma armastan maailmas üle kõige”.
