Soome riigi laste ombudsman Tuomas Kurttila pakub omalt poolt vastuolulisele probleemile lahenduse. Ta usub, et spordi-, muusika-, kodundus-, käsitöö- ja kunstitunni tulemusi või saavutusi tuleks numbriliste hinnangute asemel hoopis suulise tagasisidega hinnata: “Kehalise kasvatuse puhul ei näita halb hinne lapse kohta eriti midagi, pigem peegeldab see täiskasvanud inimese võimetust teda liikuma panna.”

Ida-Soome ülikooli teadlane Päivi Atojen toob välja, et kui matemaatika puhul on tulemused rangelt tõestatavad, siis kunstis ilu nägemine on alati vaataja silmades: “Kui õpilane saab järjepidevalt halbu hindeid, siis ei mõju see tema enesehinnangule just kuigi positiivselt. Samuti hävitab see motivatsiooni end arendada ja laps satubki halbade hinnete võrku.” Atojen on veendunud, et loominguliste ainete puhul on oluline anda lapsele innustavat tagasisidet — ta pooldab suulist hinnangut, individuaalset hindamist, diskussioone, grupitöid, kaaslaste arvamusi ja lapse isiklikku hinnangut enda tööle.

Paljusid Soome õpetajaid ajab see aga segadusse ja vihalegi: “Kui me ei hinda oma aineid numbritega, siis see justkui näitaks, et need ei olegi ühiskonna jaoks olulised. Kas sport, käsitöö, visuaalne kunst, kodundus ja muusika ei olegi siis tähtsad?” Õpetajad usuvad, et loomingulistes ainetes saadavad head hinded tõstavad lapse usku endasse ja suurepäraseid oskuseid tuleb siiski ka hinnata. Seega ei poolda paljud neist praeguse süsteemi muutmist.

Allikas: Helsingin Sanomat