Ära serveeri õlut kunagi päris jääkülmana. See on eriti oluline just tumeda õlle juures. Õlle aroom ja maitse ei pääse siis nii täiuslikult esile. Heledatele õlledele peetakse sobivaks temperatuuri 6-10?C, tumedatele 10-14?C. Parem on ka õlu kas klaasi või kannu valada, pudelist või purgist juues ei pruugi samuti kõiki maitse- ja lõhnanüansse tabada.
Proovi erinevaid õlletüüpe. Ajalooliselt on välja kujunenud kümneid ja kümneid erinevaid õlletüüpe, kõige tuntumaks ehk pilsner. Eestiski on neist saada juba päris mitmeid. Niisiis proovi, milliseid erinevaid elamusi pakuvad nt pilsner, porter, jääõlu, stout, nisuõlu, münchen, doppelbock, ale-tüüpi või maitsestatud õlled.
Maitse midagi päris erilist. Siinkohal võiks soovitada nt Belgias pruulitud lambic-õllesid (kui õnnestub neid kusagilt kätte saada), Soome sahtit (kasvõi üks lonks, kui rohkem ei kannata) ning loomulikult Hefe-Weizenbier'i. Viimase hägusest väljanägemisest ei maksa end lasta häirida, see käib asja juurde ning õlu ise on tõeliselt hõrk.
Proovi ja proovi uuesti, tunneta, mõtle ja naudi. Õllest võib leida vähemalt sama palju erinevaid maitsenüansse kui erinevatest veinidestki. Proovi leida milliste toitudega võiks mingi õlu sobida. Ära heida meelt, kui mõni mark sulle üldse ei maitse. Lohutust võib pakkuda teadmine, et maailmas on tuhandeid erinevaid õllesid ning ka Eestis on saada umbes poolsada kodumaist ja sadakond importõllemarki.
