Supermarketi reisijuht

Supermarketi avarustel „seilamiseks” kulutame keskmiselt 45 minutit — täpselt nii kaua kestab koolitund, umbes sama aja võtab spordisaal või aruande kirjutamine tööl. Nii peaks need minutid maksimaalse tuluga enese jaoks ära kasutama. Kuid välja tuleb hoopiski tulu „teiste” jaoks: ostukäru on täis, raha otsas ja tervislikud toiduained külmikus võid sõrmedel üles lugeda. On aeg asuda stereotüüpe lõhkuma ning navigatsioonireegleid õppima.

Näha eesmärki ning orienteeruda ümbruskonnas

Antud juhul on meie eesmärgiks leida ja osta kasulikke toiduaineid supermarketist. Skeptikud kinnitavad, et selliseid pole kauplusest võimalik saada — tahate naturaalset piima, minge maale; tahate värskeid puuvilju, sõitke lõunasse ning sööge apelsine otse puu otsast.

Marketite omanikud on optimistlikumalt meelestatud: kaasaegsetes kauplustes on tooteid, mida võib kasutada, kartmata oma südame ja mao pärast — need on nn. tervislikud ja orgaanilised toiduained. Orgaanilistel puu-ja köögiviljadel on palju plusse.

Esiteks kasvatatakse neid ilma keemiliste väetisteta. Teiseks säilivad need ilma konservantideta ning on vaieldamatult parema maitsega. Miinuseks on vaid nende kõrge hind. Mida siis teha, kui neid teie kaupluses ei leidu? Otsige tervislikke kaupu, lugege etikette, silte, tähistusi — neid on poes kirjus reas päris palju ja nii mõnigi vajalik võib teinekord üldises kirevuses märkamata jääda.

Piimatooted

See on esimene sadam teie teekonnal, sest piimatooted on meie toiduvalikus tähtsal kohal. Kaks klaasitäit kvaliteetseid piimasaadusi sisaldavad endas 20% valkusid, 72% kaltsiumit, 10% fosforit, 22% joodi ja 30%vitamiine kogu meie ööpäevasest vajadusest.

Heade piimatoodete tunnused:

Neil on lühike realiseerimisaeg. Tõeliselt kvaliteetsed piimatooted säilivad üpris lühikest aega: piim — mitte üle viie ööpäeva, hapukoor kuni seitse ning või mitte kauem kui kümme ööpäeva. Konservandid on need, tänu millele tooted kauem võivad säilida.

Klaastaara. Just nimelt purgid ja pudelid — mitte aga laialtreklaamitud pappkarbid ja plastikpakendid — on parim pakend piimatoodete säilitamiseks. Esiteks ei saa klaasi taha peita riknenud toodet, teiseks „kogub” klaas palju vähem kahjulikke mikroorganisme. Ning lõpuks ei toimu klaasi ja toote vahel keemilisi reaktsioone.

Pakendil on kirjas, et toode on valmistatud täispiimast. Ainult selline kiri võib garanteerida, et see on naturaalne ning rikas vitamiinide ja mikroelementide poolest. Kõik ülejäänu on valmistatud mõnest pulbrist, milles need kasulikud ained puuduvad.

Leib

Seilanud piimajõgedel, suundugem leivasadamasse. 100 grammis leivas on palju valku (8,2 g), süsivesikuid (41,8 g), kaaliumi (167 mg), magneesiumi (41 mg), fosforit (153 mg), rauda (3,2 mg) ning B1, B2 ja E vitamiine.

Õige leib…

On korralikult pakitud. Ausameelne tootja „riietab” leivapätsid tsellofaani või polüetüleeni. Kui tehases on unustatud seda teha, on parem leib ostmata jätta: keegi ei tea, mitme käe läbi see riiulile on sattunud.

On kaua aega pehme. Kui vajutada pätsile ning see on läbinisti pehme, omandades kiiresti oma esialgse kuju, tähendab see, et leib on valmistatud õige tehnoloogia järgi. Erandiks on puhastamata nisust valmistatud kõva leib. Selle ostmisel on aga oht saada teist korda küpsetatud toode — kuivanud leib on jahvatatud, niisutatud ning siis uuesti küpsetatud. Võltsingust saab aru alles kodus — ümberküpsetatud toode läheb kiiresti kõvaks.

On „kõigist jumekam”. Saksa teadlased tegid kindlaks, et leivakoorik sisaldab rikkalikult antioksüdante, mis aitavad ennetada jämesoole vähi teket. Jahus seda sorti antioksüdante ei ole, need ilmuvad alles pärast küpsetamist. Pooleldi küpsenud või kõrbenud koorikus on antioksüdante äärmiselt vähe. Ja vastupidi — poolküpsenud koorikus on palju kuivamata pärmi, liigselt kõrbenud toode võib sisaldada kantserogeene.

„Teisene värskus”. Värske leib (eriti rukkileib) soodustab maomahla suurenenud eritust, seetõttu on kasulikum „õhtune” leib (küpsetatud õhtul, söödud — hommikul) või spetsiaalselt kuivatatud.

Sisaldab täisterasid, kaerahelbeid, lina-või päevalilleseemneid.

Taimeõli

Varustanud end leiva ja piimaga, võtame kursi edasi. Taimeõli sisaldab linoolhapet, fosfolipiide (bioloogilised ühendid, mis osalevad rasvade ja kolesterooli transportimises), fosfatiide (parandavad närvisüsteemi, maksa ja aju tööd, takistavad rasva kogunemist organismi), A-vitamiini (ainult sinepiõlis), D-vitamiini (kõige enam sinepiõlis), E-vitamiini (kõige rohkem päevalilleõlis), F-vitamiini (kõige enam linaõlis).

Hea õli tundemärgid:

Müüakse klaaspudelites. Selline taara, nagu juba öeldud, ei astu keemilisse kontakti tootega, see-eest aga annab läbipaistvalt vihjeid võimalike puuduste kohta. Kui kirjas on, et õli on rafineeritud, aga pudeli põhjas paistab sade, tasub pudel riiulile tagasi panna. Ja vastupidi: kui rafineerimata õli pudelis sade puudub, siis üritatakse teid petta.

On täpsustatud, millise õliga on tegemist: rapsi, päevalille, oliivi, soja jne.

Külmpressõli. Sel juhul satuvad seemned lihtsalt pressi alla. Selline õli ei säili kaua, kuid on kõige kasulikum. Kuumpressõli (termiliselt töödeldud) on parem ostmata jätta — selles on vähe vitamiine. Hoopis kaugele tuleb hoida õlist, mis on valmistatud ekstraheerimise teel (puhastatud seemned peenestatakse ning töödeldakse lahustiga), see tehnoloogia sobib küll värvide valmistamiseks, kuid mitte söögi tegemiseks.

Peab olema rafineeritud. Või rafineerimata. Mõlema toiteväärtus on enam-vähem sarnane, seetõttu sõltub kõik sellest, kuidas kavatsete õli kasutada. Puhastamata, aromaatne ja maitsev õli on salatites asendamatu, praadimisel aga suitseb ja kõrvetab. Pealegi on selle säilimisaeg üsna piiratud. Puhastatud õli „elab” hulga kauem (külmikus kuni aasta), kannatab hästi termilist töötlust, maitse on aga vaevutajutav või puudub üldse.

Liha

Tasapisi jõuame lihasadamasse. 100 g liha sisaldab: valku 14-20 g, rauda 1,5-2,8 mg, fosforit 130-210 mg, B-grupi vitamiine 80-113 mg ja PP-vitamiini 2,7-6,21 mg.

Hea liha:

Säilitatakse „nulltsoonis”. Nii nimetatakse keskkonda külmikus, kus temperatuuri hoitakse 0° C juures. Sellisel režiimil ei arene tootes baktereid, liha on värske ning samas ei kao sealt toitained. Taolised külmikud on aga väga kallid ning mitte iga supermarketi omanik ei saa neid endale lubada. Üldiselt saab kauplustes müüdavat liha värskeks nimetada vaid suure liialdusega: seda on ilmselt juba töödeldud spetsiaalsete vahenditega, tagamaks paremat säilimist ning kaubanduslikku väljanägemist. Erandiks on kulinaaria osakonnas müüdav liha. Sinna ja ainult sinna tuleb värske liha ning seda väljapanekut uuendatakse päeva jooksul mitu korda.

Seda pole üles sulatatud. Külmutatud liha on katsumisel kõva ning sellele koputades on kuulda heledat kõla. Liha on punakas, pisut hallika varjundiga, mille annavad peenikesed jääkristallid. Kui aga pakendi keskel on näha suuri jäätükke, peaksime olema tähelepanelikumad. Võib juhtuda, et toode on üles sulanud või sulatatud, seejärel aga uuesti külmutatud. Sellist kaupa ei tasu osta, sest toote keemiline koostis on ilmselgelt muutunud.

Sel on sertifikaat, aga ka andmed teadaoleva tootja (maa, firma nimetus, juriidiline aadress, telefon) ning säilivusaja kohta. Nii võib külmutatud sealiha säilitada mitte rohkem kui pool aastat, kana kuni kaheksa kuud, loomaliha — kuni kümme kuud. Vastavate dokumentide puudumisel ei soovitata liha osta.

Muide… Dietoloogid ei soovita lihaga liialdada: ühest tükist kord või paar nädalas piisab täiesti. Vastasel korral kasvab risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kiirenevad ka organismi vananemisprotsessid.

Kala

Kala on lihast hulga kasulikum: selles pole peaaegu üldse südamele ja veresoonkonnale kahjulikke küllastatud rasvu, selle eest leidub seal hulgaliselt küllastamata rasvu, sealhulgas ka Omega-3 rasvhappeid (mistõttu on parim valida rasvaseid kalaliike nagu seda on lõhe, heeringas või sardiinid). Kalavalku omastab inimene hoopis kergemini kui lihavalku.

Hea kala tundemärgid:

Kõige kasulikum: värske või jahutatud. Sellisel kalal on kõvad uimed, tugev soomus ning lõpuste sisepind on erepunane.

Vaid üks kord külmutatud. Et selles veenduda, teeme nii nagu lihaga, nimelt katsume ja koputame: kala peab olema kõva ja helisev. Seejuures on soomused kõvasti kinni, silmad aga pungis.

Ei säilitata vaakumpakendis. Igasugune pakend annab tunnistust, et sisule on lisatud konservante.

Muide… Massiline eksootilise sushi harrastamine kodustes tingimustes polegi nii kasulik värk, kui esmapilgul näib. Tõelist sushit valmistatakse Jaapanis, seal aga suhtutakse hügieeninõuetesse äärmise tõsidusega.

Puuviljad

Häid puuvilju on supermarketitest raske leida. Enamasti on need lihtsalt liiga kaugelt transporditud koos kõikide sellega kaasnevate tagajärgedega.

Head puuviljad:

On need, mis kasvavad meil. Olgugi meie endi õunad mitte nii ilusad, ometi on need puhtamad ja kasulikumad. Importpuuviljad korjatakse poolvalminult, neid kiiritatakse ning töödeldakse parafiiniga, et viljad paremini sihtkohani jõuaksid.

Paksu koorega. Kui juba otsustasite lõunamaiste apelsinide ja banaanidega maiustada, siis valige paksema koorega viljad, sel juhul on väiksem tõenäosus, et ohtlikud ained puuvilja sisse on jõudnud tungida.

Muide… Arbuuse ja meloneid tuleb osta vaid nende hooajal. Tumedad triibud viljalihas annavad tunnistust nitraatide kasutamisest.

Tangud

Õige aeg on purjetada tangude — parimate kiudainete tarnijate — lahte. Sealt leiame ka E-, PP-, ja B-grupi vitamiine, aga ka mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda)

Raske on öelda, mis on kasulikum, kas riis või tatar, kaerahelbed või odratangud. Igal neist on omad plussid, seetõttu võiks neid kõiki aeg-ajalt süüa.

Hea teravili:

On puhastamata. Selliselt on riis, tatar, kaer ja nisu kõige kasulikumad. Tõsi, sellisel kujul on neid raske leida: peaaegu kõik kaasaegsed tangud puhastatakse enne, kui need üldse riiulile satuvad. Kui aga kohtate tangu naturaalsel kujul, ostke pikalt mõtlemata: seal on alles nii vitamiinid kui kiudained.

Müüakse läbipaistvas pakendis. See on tõend selle kohta, et ostate kvaliteetset kaupa, sest välisilme on tangude valikul peamine. Kui näete riisi asemel riisipuru, valkjate kaerahelveste asemel aga tumedaid, jätke need parem riiulile.

Neist ei keedeta kolme minutiga putru. Loomulikult on kiirpudrud hommikueineks kasulikumad kui vorstivõileib. Kuid võib kindlalt väita, et „ehtsat putru” on neis vähe: tangusid või helbeid on termiliselt töödeldud, lisatud on ka konservante ja värvaineid.

Väldime veealuseid karisid ja kaldaäärseid madalikke

Supermarketis nagu igas mereski, on algajatele kaptenitele üles seatud palju lõkse. Need peavad kinni ning eksitavad meid õigelt kursilt kasulike toodete järele. Seetõttu oleks parem neid vältima õppida.

Sundimatu ning mõnus muusika
Muusika on tänapäeval üks tähtsamaid tingimusi supermarketi eduka töö tagamisel. Et sundida külastajat ostma, tuleb talle eelkõige luua rahustav muusikaline taust, seejärel aga äratada ta reklaamiteadetega. Ostja kuulab kogu loo ära ning suundub korvi täitma reklaamitud „odavate” kaupadega, unustades seejuures oma kasulikud müslid ja kohupiima.

Kogenud personal.
Kõikjal sagivad naeratavad müüjad. Nad seavad riiulitele värsket kaupa ning on nii ülepeakaela oma töösse süvenenud, et kohe ei julgegi neilt küsida näiteks jogurtite valiku kohta. Nende toimekus kandub üle ka meile ning me täidame hüpnotiseeritult oma toidukorvi äsja riiulile laotud viineritega (need on ju kindlasti värsked!) ning reklaamidest tuttavate jookidega. Aga kas neid oli meile üldse tarvis…

Tagamõttega laotud kaubad.
Ostjate vood on allutatud teatavatele reeglitele: vool juhib käruga inimest vastu kellaosuti suunda, tema pilk libiseb mööda parempoolseid riiuleid. Just sinna paigutavad kavalad kaupmehed kauba, millest tahavad kõige kiiremini lahti saada. Kallid kaubad asuvad silmade kõrgusel, kuna odavamad paigutatakse alla või nihutatakse hoopis riiulite sügavustesse.

Suurtesse püramiididesse seatud kaup aga lööb mõtlemise üldse sassi. Ja kui sel on veel allahindlus… Rahu, ainult rahu! Emotsioonid on viimased, mida tõeline kapten usaldada tohib. Kogemus ütleb, et seadnud kaubad virna, on kaupluse omanikul lihtsam maha müüa hapukoort, mille tähtaeg hakkab otsa lõppema või toonikut, mida keegi seni pole tähelegi pannud.

Et laeva veelgi enam teelt eksitada, võib ju mingi hästi ostetava kauba lähedale asetada sellega sobiva kraami. Näiteks haarate korvi pudeli õlut, sealsamas müüakse aga ka mitmesuguste maitsetega soolaküpsiseid. Ja mida te teete? Õige: haarate pudeli kõrvale veel mõned küpsisepakid ning väljamüük aina suureneb. Sama eesmärk on ka kaupade „rändamisel”. Juustu otsinguil satub teie korvi veel hulk muid kaupu.

Poolfabrikaadid.
See lett on tõeliselt isuäratav, eriti kui satute sinna peale tööd tühja kõhuga. Kuid mitte kõik, mis on kiire, pole kasulik. Me ei tea, kui ohtralt kaloreid kõik need hõrgutised sisaldavad… ja ka hind on ju soolane.

Degusteerimine.
Tihti pakuvad pikakoivalised kaunitarid või nägusad noormehed naeratades üht või teist kaupa maitsta. Ja kui oled ikka ise maitsnud, võid olla päris kindel, et seda toodet tasub osta. Aga kas seda jällegi vaja on?

Kitsad käigud.
Riiulite vahelised käigud on umbes 2,5 m laiad. See on just nii palju, et kaks käru saaks üksteisest mööduda. Sageli tekivad sellistes vahedes ummikud. Paratamatult heidab ostja juhusliku pilgu ka naabri korvi — ja mõistab, kui palju kasulikku temal veel ostmata on jäänud.