Tahad leida rahu? Siis õpi kuulama oma südamehäält!
Mitmed säärased mustrid ei ole inimese tuumolemuse põhivajadused. Need on ühisteadvuselt ülevõetud käitumisprogrammid, mis on ego uskumustekogumikku talletunud. Sinu maine ise võib olla need tahtmised omandanud teistelt, soovides lihtsalt sama, mida ihaldavad paljud. Kuid selliselt toimimine ja energia antud moel jaotamine, ei pruugi olla sinu jaoks sobilik ega vajalik.
Kui sa ei peaks enam oma ellu looma ning seal hoidma seda, mida sina “ise” tegelikult ei vaja, võiksid sa saada oluliselt vabamaks, suutlikumaks ning õnnelikumaks. Sinu ellu saaks läbi optimeerimise saabuda oluliselt suurem küllus. Kas võib olla, et sinu majanduslik olukord ning elukogemus muutuks otsekohe külluseseisundiks, kui sa hakkaksid lihtsalt natukene vähem tarbima? Pealegi polegi ehk sina see, kes tarbida soovib, vaid oled praegu lihtsalt üleüldisest tarbimishulluse voost kaasa haaratud? Ehk pole tegelikult sina see, kes arvab, et rohkem kallima tarbimine ja luksuste ülalpidamine on küllus? Või et läbi selle saab saabuda suurem meelerahu?
Küllus on tegelikult pigem see, kui sinu lihtsamad põhivajadused on rikkalikult täidetud. Ja puudus ei ole see, kui inimene ei jaksa endale osta sama suurt telekat, nagu naabrimehel. Külluslikke hüvekogemusi saab ka ise läbi armastuse energia lihtsate komponentidega luua.
Mis oleks, kui sa omaksid kõige, näiteks asjade, asemel hoopis suuremat vabaduse, kindlustatuse, külluse, rahu ning turvatunnet? Ja kas võib lõpuks olla, et ühisteadvuse suurenev tarbimisiha suurendab omakorda lõpmatu ja rahuldamatu ringina tarbimisvajadust ning hinnatõusu?
Kas see asi, saavutus, siht, koht, objekt või subjekt, milleni jõudmise oled sa endale järgmiseks eesmärgiks valinud, on sulle endale ikka endiselt vajalik? Mis oleks, kui laseksid kõik oma soovid ning mõtted natukeseks lahti ja vaataksid asju korraks läbi käesoleva hetke tõetunnetuse?
Inimesel on kombeks ja seda ka õpetatakse õigena, et on hea jääda oma eesmärgile kindlaks. Vaja on oma unistuste täitumist visualiseerida ja neid juba täitununa oma silme ees hoida. Kuid mis on, kui see unistus sai millalgi loodud lihtsalt iha põhjal, teiste järgi ja sellel pole sinu enda tegelike südamesoovidega midagi ühist? Või teiseltpoolt, kõik nii nähtavad kui nähtamatud asjaolud muutuvad praegusel ajal silmipimestavalt kiiresti. See, mis oli vajalik või tundus õige aasta või isegi kuu aega tagasi, ei pruugi enam kehtida. Kõik võib olla uus.
Ja vanaviisi edasi toimimine kui olukord on tegelikult juba muutunud, uued, praeguseks õigemad võimalused on avanenud, tundub pisut rumalusena. Sellisel moel asjatamist vaadates tuleb vägisi silme ette pilt eeslist, kes on enda liikuma motiveerimiseks pannud kaugele enda ette sihi, näiteks valinud välja mõne mahlase porgandi, mille poole ta raskelt, hambad ristis, hoolimata koorma suurusest, on rühkimas. Kuid sedasi pürgides ei pruugi tal olla jõudu märgata, et teeraja kõrvale on vahepeal kasvanud terve hulk toredaid kapsaid, mille vahelt võiks ta hõlpsasti, siitsamast leida terve põllutäie imesid.
Praegusel imekiiresti muutuval ajal paistab kõige laitmatum toimimiseviis olevat voolavus ning paindlikkus. Kaugelt ahvatlevatena tunduvate porganditeni jõumiseni on tegelikult aega. Ja kiiresti liikuva ajavoo kestel võib saada nähtavaks, et need porgandid, ehk millalgi visualiseeritud unistused, polegi enam üldse sellised nagu näisid ja on hakanud otsast juba mädanema.
Taas üha lihtsamatest tegevustest ja lahendustest rõõmu tundmine saab saada sisemise ning välimise rahu ning harmoonia alustalaks. Ja täielik lahti laskmine, isegi kunagiste soovide tühistamine, nähes tõde, võib sind tegelikult hoopis õnnelikumaks ning vabamaks teha.
Voolava elukogemuse hoidmiseks tasub püüda eesmärke võtta nagu lihtsalt ees olevaid märke, millest möödumine on osa eluvoolust. Inimese otsuse-, tahte- ja järjekindlus ning põhjalikkus on kõrged ja vajalikud kvaliteedid, kuid kohati võib olla vabastav ja kõigest kõrgemal seisev hoopis südametarkus, terve mõistuse hääl ning oskus suuremat plaani silmas pidades ümber lülituda.
Kui on tahtmine hakata käima isiklikult sulle määratud südamerajal, oma tõelisel eluteel, siis on tark õppida vahet tegema hinge igatsustel ja ego ihaldamistel. Lihtsalt pürgimine ei pruugi olla üldsegi arendav, kuid jonnida muidugi võib, kui eesmärk on saavutamine iseenesest.
Armas igatsus on sind õigele teele juhtiv kõrgsageduslik tunne. Kõle igatsus, armuvalu või ihaldamine mitte. Sisemise lapse igatsustele tasub tähelepanu pöörata, sisemise nooruki ihalemistele, mis on kujunenud paljuski läbi pakatavate niuete, mitte niiväga. Kui igatsus pole valukehapõhine, siis on see energiat loov.
Igatsus tuleneb tuumolemuse, alateadvuse tõelisest vajadusest. Need on omakorda seotud hinge sügavamate igatsustega kellegi või millegi järgi, kuhu jõudmine saab sind juuretasandini tervendada. Sellise ime ülesleidmine on alati südame esmane soov ehk igatsus. See võib olla vajadus üles leida see, isik, paik, kohalolukogemus või teadvuse seisund, millega kohtumisel saab vastavalt hinge kokkulepetele tulla tagasi mõni sinu ülivajalik hingeosa. See võib olla ka igatsus enda hingepoole ehk kaksikleegi leidmise järele. Igatsus on rahulik, taustal püsiv nähtus. See pole sama mis ihalemine, mis võib olla hingemattev. Igatsus on enamasti hinge vajadus puhtama, kõrgema ja täielikuma armastuse järele.
Kui vaadata enda sisemiste aspektide vajadusi, siis sisemise lapse pärisvajadused tasub võtta esmatähtsateks. Ülejäänud tahtmised on paljuski juba läbi ego kujunenud ning tekkinud ja need on võimalik lahustada. See on samamoodi nagu elamises on vaja vanematel eelkõige arvestada väikelaste vajadusi, lükates enda käimised teinekord järglaste haiguse tõttu edasi või kõrvale. Kui igaühe kõige esmasem tee täielikkuseni oleks enda sisemise lapse tervendamine, siis saaks, suudaks ja oskaks paljud ka oma lastest kasvatada tervemad ja terviklikumad inimesed.
Ihaldatu saavutamine loob iha üha juurde. Iha on see, mis paneb ihaldatuni jõudes keha hõõguma, erutuse kasvama ja pulsi tõusma. Ja see on tunne, mis lihtsalt tekitab sõltuvust. Kuid igatsetu ülesleidmine maandab ja sinusse saab siseneda rahu. Ja saad sellele toetudes hakata vabanema kõikidest endale tegelikult ebavajalikest ihadest.
Hinge igatsus räägib rohkem sisemistest, võib-olla vähem nähtaval olevatest väärtustest, ego ihaleb enamasti välist sära, tunnustust ja ilu. Kuulates sisemist juhatust, leiad lõpuks selle, mida tegelikult otsid. Südame hääl tuletab sulle vaikselt ka meelde, et mida või keda sa peaksid oma elust eemaldama, et sa saaksid vabamalt hingata, et soovitu saaks üldse sinu ellu tulla. Su hing sosistab sulle tihtilugu kõrva, et tegelikult oled sa suuremat vabadust ja rahu väärt ja ei pea praeguste ebakõlaliste elusätete, ihade ja teiste kapriiside tõttu kannatama. Ja su hingel on vägagi õigus!
Loe rohkem Taavi blogist: http://rahuleidjad.wordpress.com/
