Uurimuses osales 22 inimest, keda küsitleti kõigepealt nende erinevate tõekspidamiste kohta. Siis paluti pooltel inimestel juua 700 ml ja pooltel 50 ml vett.

Kui möödunud oli 45 minutit, paluti osalejatel valetada oma enne selgitatud tõekspidamiste kohta. Tuli välja, et täis põiega osalejad näitasid välja palju vähem valetamise füüsilisi märke nagu liiga tihe silmade pilgutamine, pikad pausid ja nihelemine. Nad andsid ka palju paremaid vastuseid. Ühesõnaga need osalejad, kellel oli hädasti vaja tualetti minna, valetasid palju paremini.

Uuringu juht Iris Blandon-Gitlin ütles, et sellel tundel, et sa pead tualetti minema ja sellel tundel, et pead natuke tõde väänama, on neuroloogilisel tasandil väga palju kattuvusi. "Need on iseenesest väga erinevad vajadused, aga mitte aju jaoks," lisas Blandon-Gitlin. "Nii et kui kui üks vajadus neist on aktiveerunud, siis teine tuleb tänu sellele palju kergemini välja."

Hea teada! Muidugi on ausus ju alati parim vahend, aga kui teinekord on vaja väikest hädavalet kasutada, siis selleks, et sind paremini usutaks, ära enne oma etteastet tualetis ära käi.

Allikas: Vice