Triin töötas ema ja poja poolt juhitud pagariettevõttes andmesisestajana. Tema igapäevased ülesanded hõlmasid endas nii tellimuste vastuvõtmist, kui ka õhtuseid aruannete tegemisi ja komplekteerimist. Olles kuu aega sel ametil töötanud, kahtlustas naine, et on rasedaks jäänud. “Naistearsti juurde sain aja alles mitu nädalat hiljem. Arst kinnitas seda, mis selgus apteegil ostetud testil — ootan last. Ja seda juba üle kahe kuu,” meenutab Triin.

“Läksin seejärel ülemuse jutule, kus ootamatult sõimu osaliseks sain. Mu ülemus oli ise ka naine, ometi süüdistas ta mind “end tiinena tööle sättimises” ning rasedusuudise hilises teatamises,” räägib Triin valusast kogemusest. Enne dekreeti minekut sunniti naist kirjutama avaldus töösuhte lõpetamiseks omal soovil. “Ma olin niigi stressis. Mul oli raske rasedus ning ülemuse käitumine ei aidanud kuidagi kaasa. Kirjutasin alla,” tunnistab Triin, kes nüüd oma tegu kahetseb, “jah, loomulikult hakkasin alles pärast mõtlema, et ma ei oleks pidanud ju seda tegema.”

Tänaseks on Triinul uus töökoht ja uus ülemus. Kuid ometi painab ebameeldiv ja valus kogemus teda siiani.