Töö ajab stressi, elukaaslane närvi ja lapsed hulluks? Siis on viimane aeg oma elu ise muuta!
Raamat „Otsingud” sisaldab suuresti tema artikleid ning blogi. Tuuli on raamatusse kokku pannud kolm teemat, mis tema jaoks kõnetavad tänasel päeval ühiskonda kõige enam: eneseotsingud, armastus ja õnn.
Raamatu eesmärk on panna inimesi mõistma, kas nad elavad soovitud elu. Tuuli eneseotsingute kaudu saavad inimesed kogeda seda kergemini ja ehedamalt. Kui me tuleme mugavustsoonist välja, õpime ära ka selle, kuidas on armastada ja olla selle kõige juures õnnelik.
Avaldame koostöös Pilgrim kirjastusega Tuuli raamatust osa peatükist “Oma elu muutmine”:
Kas tunned, et praegune elu ei paku sulle naudingut? Kadunud on “see miski”, mille nimel ärgata ja uut päeva alustada? Ehk oleks sul vaja uut energialaengut, et luua endale imeline tulevik. Selleks,
et saavutada kõike, mida soovid ei pea sa rohkem tööd tegema või paremat autot ihaldama — uus lehekülg avaneb ning tulevik algab sinu enda seest ning otsusest muuta oma elu. Kõik on sinu kätes, kui usud, et kõik on võimalik!
Kujuta ette, et sa seisad kaljuserval. See on ilusaim paik, millest oled unistanud. Looduskaunis ning vaikne. Võib-olla on tuuline päev, mil taustal laulavad linnud. Meri kohiseb mõnusalt ning sinu meel rahuneb. Nüüd seisad sa sellel kaljuserval. Kui sa pöörad pilgu seljataha siis sealt vaatab sulle otsa sinu minevik. Milline see minevik on? Kas sulle meenub ilu või valu? Sillerdab see nagu suvine päike või on see tormine meri? Ning nüüd vaata seda kohta, kus sina seisad. See on sinu olevik.
Kas sa oled rahul oma olevikuga? Kõik on seal just nii nagu parasjagu on – nii halvasti või hästi, kui just praegu on. Nüüd vaata enda ette, pööra hetkeks pilk kaljuservalt alla. Ükskõik, kas sa oled inimene, kes kardab kõrgust või selline, kes ei karda, kaljuservalt alla vaatamine on alati hirmus.
Kuid seal võib olla sinu uus elu, sinu tulevik. Nüüd hinga sisse ja välja. Suurt rolli ei mängi enam see, mis paistis sulle sinu seljatagant, kus asus sinu minevik. See on sinu minevik, see on olnud ja enam seda muuta ei saa. Kus seisad sa aga praegu?
1. Kui sa oleksid nüüd enda vastu nii aus, kui olla suudad ja küsiksid endalt kõige olulisema küsimuse: „Kas see, kus sa parasjagu seisad teeb sind õnnelikuks või mitte?”
2. Mõtiskle, kes on need inimesed, kes sind ümbritsevad, ehkki sa füüsiliselt neid hetkel ei näe. Kas sa päriselt ka saad neile loota? Oma saladusi usaldada?
3. Milline on töö, mida sa teed ning kas see teeb sind õnnelikuks? Kas sa oled tööd tehes õnnelik või pigem stressis? Me veedame suurema osa oma elust tööl. Kui meie töö on meile vastumeelne ning tekitab meis pinget, siis see tähendab, et me oleme suurema osa oma elust pinges ning õnnetud. Kujutad sa seda päriselt ka ette? Mõistad, milline elu raiskamine see on? Suurema osa oma elust pinges ja õnnetud! Pärast tööd lähme koju ja elame elukaaslase või sõprade peale välja kogu selle tööstressi ja pinged. Kas sa soovid, et sinu töö, mis ei tee sind õnnelikuks muudaks märkamatult tervet sinu elu? Haaraks kogu sinu elu endasse ja teeks sellega mis iganes? Tegelikult polegi oluline see rahanumber, mis sinu kontole laekub, sest küsimus on — kas see teeb sind päriselt ka õnnelikuks? Kas teate, kui palju suhteid puruneb ületöötamise pärast?
4. Millised on sinu suhted lähedastega ning sõpradega? Kas sa oled õnnelikus suhtes? Oled sa õnnelik ja kas ta teeb sind päriselt ka õnnelikuks? Nii õnnelikuks nagu sa väärt oled? Kas sa ärkad hommikul ja näed tema armastavaid silmi või hoiab teid koos vaid harjumus ning mugavus? On selle kõige taga hoopiski hirm jääda üksi? Viibid sa üksnes hirmust üksinduse ees suhtes, mis sind tegelikult õnnelikuks ei tee?
5. Kuidas tunneb end sinu keha? Kuidas tunneb end sinu füüsiline keha — kas kuskil on pinget ja valu? Kas sulle meeldib sinu elu? Ärkad sa hommikuti täis ootust algavale päevale vastu ning uinud õhtul tänutundega kogemuste eest, mida päev pakkus?
Sealt kaljuservalt alla vaadates paistab sulle just selline elu, mis teeb sind päriselt õnnelikuks. See ei ole naiivne illusioon, sest tegelikkuses ongi kõik võimalik ja sinu enda kätes. Sa saad oma elu ise luua, sest see on sinu ja mitte kellegi teise elu. Kas sa hüppaksid sealt kaljuservalt alla teades, et algus on raske, aga sul on võimalik saada soovitud elu? Sul oleks võimalus olla koos tõeliselt hea inimesega? Sa saaksid olla oma elu peategelane ja kirjutada sellest raamatu nagu su hing ihaldab.
Mille sa valid? Millise valiku sa teed? Kas sa lähtud hirmust või riskid? Mis viis mind otsuseni muuta oma elu? Mina seisin samamoodi sellel kaljuserval. Ma ei räägi seda piltlikult, et sulle selgitada, miks on vaja oma elu muuta ja kas seda üldse tegema peab, vaid täpselt nii see oligi — ma olin seal kaljuserval ja pidin otsustama. Ma elasin elu, mis ei kuulunud tegelikult mulle. Iga hetke oma päevast elasin ma selleks, et kellelgi teisel oleks hea, oli selleks siis elukaaslaslane, tööandja, sõber, sõbranna või pere. Mul polnud aimugi, kes ma ise olen või mida ma tahan. Ma olin nii õnnetu, et hirmus hakkas. Mind ennast enam ei olnud. Andsin endast kõik, et teistel oleks hea, mõtlemata kordagi sellele, kuidas ma ise ennast tunnen. Teenida teisi, olla orjameelne.
Tagantjärgi mõtlen, et ilmselt elab suurem osa inimkonnast just sellise tundega. Ometigi oleme sellega harjunud. Justkui oleks meil probleemne näonahk, aga kui varjame seda igapäevaselt jumestusega, siis peidame kõik millegi alla ning probleeme nagu polegi. Miljonid inimesed põgenevad oma probleemide eest, sest kui probleemi ei näe, siis seda sama hästi kui ei ole. Ma teadsin, et pean looma tõelise elu, päris elu. Kõik minus ütles, et ühel hetkel on mul vaja hakata päriselt elama. Ma ei saanud enam samamoodi jätkata. Päris elu seisab alles nüüd minu ees igal hommikul, kui ma ärkan ning mõistan, et ma olen võimeline enamaks, kui olen senini uskunud. Ma olen võimeline kõigeks, kui ma vaid tahan ja ise sellesse usun. Ei, ma ei ärka igal hommikul õnnelikuna.
Mõnel hommikul ei taha ma üldse voodist tõusta, ma ei näe mõtet ega motivatsiooni. Aga minus on tugevus, mis ütleb, et kõik halb läheb mööda, jättes minusse tarkuse ning elu ongi õppimine. Iga halba päeva on vaja selleks, et hinnata rohkem seda imelist päeva. Nüüd on minus olemas potentsiaal saata korda neid suuri tegusid, milleks ma enne poleks võimeline olnud. Ma usun päriselt ka, et kõik on võimalik!
On vaja vaid piisavalt usku, tahtmist, lootust ja armastust. Minus on austus ja armastus iseenda vastu. Ma armastan ennast taevani ja sealt edasigi! Mul on julgus öelda „ei” asjadele, mis mind ei rõõmusta ning „stop” inimestele, kes tegelikult minu südant õnnelikuks ei tee. Minust on saanud inimene, kes saab hakkama ka meeletult rasketes olukordades, olgu siis kodus või teisel pool maailma. Mitte miski pole võimatu. Usud? Uue elu algus oli raskem, kui arvata oskasin — elasin läbi nii ilusaid kui kurbi emotsioone.
Aga ma luban sulle, et sinagi muutud õnnelikumaks, rahulikumaks ja oled endale tänulik. Kutsun sind kaasa rännakule muutmaks oma elu. Tuled?
Tuuli usub, et raamat sobib nagu kirss tordile meie tänapäeva ühiskonda, kus inimesed tahavad oma elu muuta, kuid julgusest ja oskustest jääb puudu. Kui ka sina oled üks nendest inimestest, siis loodetavasti tänu sellele raamatule leiad sa, mida oled otsinud.
Tuuli: “Ei ole võimatuid unistusi, on vaid piiratud mõtlemine. Kui sa midagi väga tahad, siis lihtsalt võta see ja ole õnnelik! Armasta ja ole armastatud.”
