Hispaanias asuva Almeria ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas esmakordselt, et inimeste ekskremendid reostavad vett peamiselt lämmastiku ja fosforiga, vahendab Novaator Science Daily uudist.

Teadlased hindasid hispaanlaste toitumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning inimeste ekskrementide mõju toiduainete elutsüklile.

Tegemist on esimese teadusliku uuringuga, mis käsitleb  inimeste väljaheidete mõju keskkonnale.

Uuringut juhtinud Almeria ülikooli teadlase Ivan Munoze sõnul põhjustab inimeste poolt söödav toit ühe inimese kohta umbes kahe tonni CO2 tekkimise aastas, mida on enam kui 20 protsenti inimeste poolt tekitatavast aastasest CO2 emissioonist ning selleks kulub 20 gigadžauli  primaarenergiat. Primaarenergia on  looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata.

Ajakirjas The International Journal of Life Cycle Assessment avaldatud uuring analüüsib toiduainete tootmise ning tarbimisahela mõju globaalsele soojenemisele, keskkonna happelisemaks muutumisele ja eutroofsusele. Eutroofsus ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus.

Arvutused hõlmasid põllumajandussaaduste, lihakasvatuse, toiduainete töötlemise, müügivõrkude, koduse toiduvalmistamise, toidujäätmete ja pakendite käitlemise ning inimeste ekskrementide mõju keskkonnale.

Uurimistulemused näitavad, et suurimat mõju avaldavad liha- ja piimatooted.

Põllumajandus, kariloomad, kalapüük ning toiduainetööstus on suurimad vee süsinikdioksiidi sisalduse suurenemise põhjustajad, kuid siiski on inimeste ekskrementide mõju loetelus järgmisel kohal.

Inimeste eritised mõjutavad Munoze sõnul oluliselt vee reostumist, sest selle tulemusel tekib orgaanilisi aineid ja toitaineid, nagu näiteks lämmastik ja fosfor, mis soodustab vetikate vohamist. See põhjustab omakorda hapniku levimise vähenemist veekogudes, haisu ning muid eutroofsusega seotud probleeme, kuigi neid mõjusid on siiski võimalik enne reovee veekogudesse sattumist puhastades vähendada.

Teadlane rõhutab, et reovee loodusesse tagasi suunamine ei ole iseenesest halb, kuna see sisaldab toiteaineid, mida saab võrrelda põllumajanduses väetisena kasutatava sõnnikuga.

Tema sõnul seisneb probleem selles, et tihti on jõgede veetase väga madal ning seetõttu on inimeste ekskrementide, pestitsiidide ja väetiste kasutamise ning tööstuste poolt tekitatud reovee endasse neelamine raskendatud.

Teadlased hindasid ka inimeste ainevahetusest ja energiatarbimisest tuleneva süsinikdioksiidi ja metaani tekkimist, mida põhjustab näiteks tualettpaberi, seebi ja vannivee kasutamine ning reovee käitlemine puhastusjaamades.

Inimese ekskrementide poolt tekitatud süsinikdioksiidi mõju globaalsele soojenemisele on siiski olematu, sest seda tasakaalustab taimede fotosüntees.

Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks ehk süsivesikuteks ning seetõttu ei teki atmosfääris süsinikdioksiidi sisalduse suurenemist.