Inimese organism toimib 24-tunniste tsüklitena ehk ööpäeva rütmis, mis põhineb päikesevalguse vaheldumisel olenevalt sellest, millises maailma paigas keegi parajasti viibib Inimesed on pidanud evolutsiooni jooksul selle rütmiga kohanema: päeval otsiti süüa ja pime öö oli magamiseks.

Kõige paremini paneb seda rütmi tähele, kui sõita näiteks teisele poole Atlandi ookeani Ameerikasse. Ajavahele vaatamata töötab keha otsekui oleks ta endiselt kodumaal. Seda nähtust nimetatakse ajavahest tingitud väsimuseks.

Enamus inimesi magaks 8,5 tundi, kui neil oleks selleks võimalus. Rootsis läbi viidud uuring näitas, et ööuni jääb keskmiselt siiski vaid 7,2 tunni pikkuseks.

Keegi ei tea, miks inimene magab, aga unepuudus võib lõppeda surmaga.

Unetus

Nii mõnedki asjatundjad on seda meelt, et unepuudus ja unehäired on inimese enese tekitatud, kusjuures peamiseks põhjuseks on kunstvalguses viibimine. Teine põhjus on kehv unehügieen, s.t magatakse valel ajal ja vales kohas. Unepuudus teeb eriti muret vanadele inimestele, kes ei tule selle pealegi, et hea tervise juures oleva 70-80-aastase inimese unevajadus on paar tundi väiksem kui keskealistel inimestel.

Kõige tüüpilisem nõuanne unepuudusega kimpus olevatele inimestele on, et ei tasu minna magama, kui und ei ole. Samuti soovitatakse neil inimestel voodist tõusta, kui und ei tule. Väike askeldamine aitab unisuse tekkimisele kaasa. Kolmas nõuanne on järgida võimaluse korral üht ja sama unerütmi.

Kuigi lõunauinaku positiivsed küljed on ilmsed, on päeval magamine tavaliselt lubatud vaid lasteaialastele ning töö juures tehtud uinakut peetakse laiskuse näitajaks. Aga see ei ole nii sugugi igal pool. Saksamaal on tavaline katkestada töö kuue tunni järel ja teha väike siesta. Ka paljudes muudes Euroopa Liidu riikides on siesta tavaline. On ebaõiglane, et valgusküllases Hispaanias on siesta lubatud, pimedas Eestis aga mitte.

Põhjamaa elanike unerütmi segab geograafiline asend. Suvel võib valgus magamist segada, talvel aga tõuseb päike väga hilja. Valguse puudumine mõjutab inimese bioloogilist kella. Hommikul ärkamine toimub organismi tekitatud kortisooli abil, aga kui on pime, ei jõua signaal neerudesse ning mehhanism ei käivitu. Halvimal juhul võib see põhjustada masendust.

Norskamine

Norskamine tekib sellest, et magaja hingab suu kaudu. Magades lihased lõõgastuvad ja hingamisteed ahenevad. Norskaja ei maga end korralikult välja ning võib olla päeval väsinud. Halvemal juhul võib norskamine tõsta vererõhku.

Norskajatele on mõeldud välja spetsiaalne ninaplaaster, mis laiendab hingamisteid ja pärsib norskamist.