Lugu juhtus 11.12.2012 Tartu kesklinna ühes ilusalongis, kus mina ja üks teine õpilane õpime hetkel maniküüri ja pediküüri.

Teise õpilase klient tuli salongi kl 9.00 koos lastega. Kuuldes, et nii väikeste lastega sellisesse kohta ei tulda, viis ema lapsed “jalutama”.  Tagasi tulles hakkas teine õpilane talle tegema soovitud pediküüri ja oleks jätkanud ka maniküüriga, kuna klient seda soovis. See oleks kõik kestnud kuni umbes kella 12.30-ni.

Tunni aja pärast tulid salongi kaks politseinikku, kes otsejoones läksid selle kliendi juurde ja ütlesid: ”Tere, Raili! Kus su lapsed hetkel on?!”

Klient (järelikult Raili) oli vist vait... Ma vaatasin ainult politseinike poole ja tegin oma kliendile maniküüri edasi. Politseiametnik jätkas: ” Kas tead palju väljas kraade on, su väiksem laps lõdiseb külmast. Kas Sa mõtled ka — Sa jätad 6-kuuse lapse välja ja istud siin!”

See naine vastas: „Aga nad pidid ju Kaubamajja minema…“

Mul kukkusid käed lauale ja ma ei suutnud oma tööd jätkata. Me kõik olime hämmingus ja jahmunud. See lugu võttis meil, kõrvaltvaatajatel, ihukarvad püsti. Ma ei suuda siiani sellest üle saada. Tasuta iluteenuste pärast jätta oma lapsed külmetama?

Niimoodi panna väikesed lapsed, kellest üks lausa beebi, ootama tänaval (isegi kaubanduskeskuses) — see on ajuvaba ja haige temp! Ma ei suuda seda siiani peast visata ja tundub siiani uskumatu! Kui poleks ise kohal olnud, siis ei teaks. Loodan, et sellise „ema“ vastu on politsei karm.

Minult on küsitud, et miks ei tohtinud ema lapsi salongi kaasa võtta ja on jäänud mulje, nagu oleks salong lapsed välja visanud. See pole päris kindlasti nii. Tegu on õppesalongiga ja meil ei ole võimalust seal lapsi hoida, puuduvad vastavad võimalused. Olime mures laste heaolu pärast, nad ei oleks end salongis mugavalt tundnud. Eeldasime, et kui ema viis lapsed ära, siis läksid nad turvalisse kohta, ei oleks osanud arvatagi, et ta lapsed õue külmetama jätab.

Emale öeldi kenasti, et jätame selle ürituse ära, kui pole lastele hoidjat leida. Me ei tulnud selle pealegi, et tasuta ilusate küünte nimel ema nii väikesed lapsed kannatama jätab. Oleks me aimanud, siis poleks seda naist teenindanudki.