Valuraha otsib ohvreid
“Raha ja mõttelaad on need, mis selle seaduse selliseks kujundasid. Olen nii kriminaalpreventsiooni nõukogus kui sotsiaal- ja siseministeeriumile ettepanekuid tehes rõhutanud, et meil on vaja luua üle-Eestiline kuriteoohvrite toetamise programm ja sealjuures siis ka see ohvriabi seadus, mis minu arusaamise järgi oleks pidanud seadustama abi erinevad vormid ja kaitsma nii ohvreid, kui neile abi osutavaid inimesi.
Sotsiaalministeeriumi töögrupp valmistas küll ette ka sellise, palju laiema eelnõu, aga justiitsministeeriumiga läbi rääkides läks asi ikka ahtamaks. Seaduse vaimust ei jäänud midagi järele, jäi järele ainult kirjatäht ehk väheke raha vähestele,” selgitab Üprus.
Ja ometi me seisame fakti ees, et raha ju oli, aga seda maksti ainult 22 juhul ja summas, mis on väiksem ühele ohvrile makstavast piirmäärast. Maksti 48 100 krooni, piirmäär on 50 000. Et vajadus nagu polnudki nii suur nagu arvati.
Pigem on asi selles, et inimeste informeeritus oma õigustest ei ole piisav. Kui nii, siis ei saa need õigused ka kunagi realiseeruda. Selleks, et paar protsenti kannatanutest saaksid oma hüvitised kätte, peaks politsei ohvreid sellest võimalusest aktiivselt teavitama.
Seaduses on ju öeldud, et see on politsei kohustus.
See on tema kohustus, aga esmane kohustus on politseil siiski kuritegu avastada, mistõttu ohvri huvid jäävad tahaplaanile. See kahandab ohvri usku kriminaalõigusesse üldse, usku politseisse, usku riiki. Keegi peab ohvrile ütlema, et tal on õigus hüvitisele ja seletama protseduuri, kuidas selle taotlemine käib. Vabatahtlikud ohvriabiühingud on ka valmis seda tegema ja teevadki, aga see eeldab teatud leppeid politseiga.
Kas ohvriabiühingud katavad terve Eesti?
Õigem oleks öelda, et EELK Kriminaaltöö Keskus loob Eestis kuriteoohvrite toetuste süsteemi. Tänavu saime selleks riigilt esimest korda 440 000 krooni. Kirik ja sotsiaalministeerium sõlmisid lepingu. Eesmärk on luua laiapõhjaline kodanike liikumine, inimeste ja organisatsioonide tugivõrk. Teeme koostööd usaldustelefoniga 126 ja Eluliiniga numbril (0)655 8088, oleme jõudnud enamuse Põhja-Eesti kogudusteni, kuigi see ei pea olema just kiriklik ettevõtmine.
Kogu kolmanda sektori mure peaks olema, et igas piirkonnas oleks aktiivseid inimesi, kes leiavad ohvrid ja suunavad nad vabatahtlike abistajate juurde. Raha selleks, et igas vallas või linnaski oleks palgaline ohvriabi koordinaator, muidugi ei ole. Aga just see oleks esialgne lahendus.
Tegemist on siis nagu tasuta õigusabi ühe vormiga, kui me tahame juhtida inimeste tähelepanu nende õigustele taotleda riigilt mingisugustki leevendust. Me ei taotle niivõrd õiguslikku reformi, kuivõrd hoiakute ja suhtumiste reformi. Ja õigusreform võiks siis sündida hoiakute ja suhtumiste muutumisest. Traditsiooniline suhtumine on, et kuritegu on lahendatud, kui riik võtab kurjategijaga midagi ette. Aga ohvri jaoks ei ole asi sellega lahendatud.
Ohvri põhiline huvi on, et ta saaks vabaks hirmust, saaks tuge ümbritsevatelt inimestelt, et ta tunneks end turvaliselt. Kui riik on lubanud oma territooriumil toime panna isikuvastase kuriteo, siis on sellel riigil teatud võlg kuriteo ohvri ees. Ma saan muidugi aru ka sellest loogikast, et kuriteo toime pannud isik peab kogu kahju ise hüvitama, aga tundes Eesti vanglasüsteemi, ei pea ma seda võimalikuks.
Nad ei tööta ju.
Just nimelt. Kui riigi esindaja ütleb, et küll kurjategija ise maksab, siis ta lihtsalt valetab. Selline hüvitatavate sihtgrupp, nagu meil, on küll lubatav ka Euroopa Konventsiooniga, mis ütleb, et kui hüvitist ei ole võimalik saada muudest allikatest, siis peab riik tagama hüvitised vähemalt raske kehavigastuse saanud inimestele või siis mõrvatute peredele. Nii on meiegi riik astunud pisikese sammu ja saanud väikese raha eest eurokõlbulikuks.
Aga kuriteoohvrite Euroopa Foorum, kuhu kuuluvad 14 riigi organisatsioonid ja mille liikmeks me ka tahame saada ning teeme juba aastaid koostööd, see foorum leiab, et on väga ebaõiglane, kui ohvritele makstakse hüvitisi lähtuvalt sellest, kui rasked on nende vastu toime pandud kuriteod või missugune on just selle riigi seadus, kus see juhtus. Kõik see tahetakse ühtlustada, et kõikides riikides oleksid ohvritel võrdsed õigused ja võimalused saada hüvitist.
Niisiis hakkame ka meie taotlema Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmist, selle sihtgrupi avardamist, keda seadus kaitseb.
Ohvriabi telefonid: (0) 65 85 087; (0) 67 33 854.
Ohvri meelespea
· Riik heastab 50% kahjust, kui ohvril on üliraske kehavigastus, kuus kuud kestev tervisehäire või kui ohver sai surma. Hüvitatakse ohvri töövõimetusest tulenev kahju, ravikulud, matusekulu, pihta saanud prillid, hambaproteesid, kontaktläätsed, kui nende maksumus ületab 50% ohvri kuusissetulekust.
· Valuraha saab kohalikust Pensioniametist taotleda aasta jooksul pärast kuritegu.
· Pensioniametis tuleb täita vormikohane taotlus, esitada pass, taotleja volikiri või kohtuotsus eestkoste kohta, sünnitunnistus, kui hüvitis määratakse lapsele, ravikulu kviitungid, kohtuotsus või uurija tõend kuriteo asjaolude kohta.
