Kui eelnevatel aastatel on Aafrika kõrgeima mäetipu vallutamiseks olnud 8.märts ehk Rahvusvaheline naistepäev, siis aastal 2016 kasutatakse juhust, et teha seda harvaesineval kuupäeval, 29. veebruaril. Viimased paar aastat on mäetippu kaasa võetud ka kõigi klubiliikmete ning toetajate ja sponsorite nimedega trükitud lipp. Aastal 2016 jõuavad mäetippu ka lipud käsitsi kirjutatud nimedega. Napi poole aasta pärast koos teiste naistega matkab mäetippu ka meie kolumnist Meelike ning temalgi on oma lipp kaasas.

“Ma olen Hollandi esindaja selles klubis ning samuti olen ma nö lipuprojekti saadik. Ma kogun käsitsi kirjutatud nimesid lipule ning iga inimene, kes oma lipule nime kirjutab, on toetanud ka meie heategevuslikku rahakogumist,” selgitab Meelike. Kui toetaja on oma nime isiklikult lipule kirjutanud, siis omal moel saab ka see inimene Kilimanjaro tippu kaasa võetud. Kasvõi sümboolselt.

Meelike alustas oma heategevuslikku osa kevadel, Camino Santoago palverännakul. Kõigi vajalike asjade seas oli ka hoolikalt pakitud lipp ning veekindlad markerid kaasas. “Oma teel kohtasin palju abivalmis inimesi. Neile tundus huvitav, et sellises heategevuslikus projektis kaasa löön ja paljud annetasid ka Tansaania koolilaste toetuseks raha. Tihti tundus, et mida väiksema sissetulekuga inimesed olid, seda abivalmimad ja kaastundlikumad olid nad ka teiste abivajajate suhtes. Mulle andis raha isegi päris tõeline palverändur, kelle maine vara õige vähene oli. Ka kasin keeleoskus ei teinud tema aitamissoovi väiksemaks,” kinnitab Meelike. Palverännakult tuli ta tagasi lipuga, kus hulk nimesid kirjas ja jätkas nimede ning annetuste kogumist juba kodus, Hollandis.

Miks sa seda teed?

“Mulle on selle klubi sõnum sümpaatne- kõigil on õigus haridusele. See sõnum on ka meie lipule trükitud. Loomulikult ei saa me kõiki aidata, ent mina olen oma tähelepanu pööranud koolihariduse edendamisele. Minul on vedanud, ma sündisin riiki, kus keskkooliharidus on tasuta ja koolis saavad võrdselt käia nii poisid kui tüdrukud. Keegi ei sundinud mind õpingute ajal mehele minema ega õppimist katkestama, sest ma olin tüdruk. Tansaanias aga lapsed, eriti tüdrukud nii õnnistatud ei ole. Ja haridusest algab ju ometigi kõik,” kinnitab naine tõsiselt. Praeguse aktuaalse pagulaste teema juures tuleks meeles pidada: kui inimestel on haridus, siis oskavad ja tahavad nad ka oma riigis vajalikud olla.

Projektis saavad kaasa aidata kõik. Saab raha annetada, samuti saab oma toetust avaldada ostes klubi raamatu “Dreamers & Doers”. Raamat on suurepäraseks ning inspireerivaks lugemiseks naistest, kes on ise Kilimanjarol käinud. Loomulikult on oodatud kõik huvilised Kilimanjaro reisiga ühinema või firmad meie tegevust toetama. Reisi kohta täpsemat informatsiooni leiab siit.

Kui soovid oma panuse anda, et aidata Tansaania koolilapsi kauaigatsetud kooliõpikute saamisel ja Maasai külatüdrukuid korraliku hariduse omandamisel, siis oma annetuse saad teha: Impatiens Kilimanjari MTU, IBAN: EE302200221023228198. Iga rahasumma on abiks. Lisainformatsiooni leiad klubi kodulehelt www.ladiestrekking.com.