See oli maarahvale kiire töötegemise aeg. Varasem viidipäeva kombestik on kalendritriivi tõttu kandunud jaanipäevale. Kroonik Balthasar Russowi andmetel oli viidipäev keskajal Eestis hästi tuntud tähtpäev, kuid muutus 19. sajandil vähetähtsaks.

Püha Vitus oli Sitsiilia poiss, kes suri märtrisurma 12-aastaselt. Eestis on Vituse järgi nime saanud Viitna.

Vitus oli paganliku Sitsiilia senaatori poeg, kes oma hoidja ja õpetaja mõjul ristiusku pöördus. Sellega kutsus noor mees esile isa viha, kes üritas võimude abiga sundida poega usust taganema. Vitusel õnnestus maalt põgeneda.

Roomas olevat Vitus imelikul kombel tervendanud keiser Diokletianuse poja. Kuna Vitus keeldus selle järel paganlikele jumalatele ohverdamast, piinati ta surnuks. Legendi kohaselt saabus poisile märtrisurm siis, kui teda keedeti õlikatlas. Kõik see toimus umbes aastal 300.

Usutakse, et püha Vitus tervendab langetõbiseid ja silmahaigeid ning kaitseb koerte ja madude hammustuste eest. Kunstis kujutatakse Vitust väga sageli kukega. Püha Vitust peetakse vaseseppade (Vitus suri ju vaskkatlas), näitlejate, tantsijate, samuti viljatute naiste ja hüsteerikute kaitsepühakuks. Tema patronaaži all on Böömi- ja Saksimaa, Pommer, Corvey ning Sitsiilia.

Saksamaal, slaavi aladel (Prahas hoitakse pühaku luid temanimelises katedraalis) ning Sitsiilias on püha Vitus olnud väga tuntud pühak.