Vinnipigistamisest näksimiseni: mis on sinu halbade harjumuste teaduslikud põhjused ja miks on neist nii raske lahti saada?
Täiskasvanuna ärritab meid üha enam, kui miski näib toimuvat iseenesest või on meie kontrolli alt väljas. Neil tüütutel kihudel on aga teaduslik seletus. Mitmed psühholoogilised uuringud näitavad, et on olemas kolmeosaline „harjumusesõlm“.
Esimesena tuleb ajend — selleks võib olla stress (suitsetamine), kellaaeg (näksimine), eelnevad sündmused (telefonihelin) või koht. Selle kõige tõttu on parim aeg harjumusest loobumiseks välismaareisil viibides või töölt puhkusel olles.
Teine aste on halb komme ise. Harjunud käitumismustrit järgides uinub käitumuslik osa su ajust — otsmikupiirkond — ning juhtimise võtab üle basaalganglion (ajuosa, mille peamiseks ülesandeks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse reguleerimine). See on sama trikk, mis võimaldab meil autojuhtimise ajal rääkida, sest aju läheb üle autopiloodile, vabastades otsmikupiirkonnas mõtlemisruumi. Kuid see on samal ajal ka põhjus, mis on nii raske halvast harjumusest vabaneda, sest loogiline osa su ajust lülitub välja.
Kolmas osa sellest kolmeastmelisest protsessist on preemia ja dopamiinilaks. Nii et järgmisel korral kui sa märkad end sirutumas šokolaadi järgi, sest kell sai kolm, mõtle selle kolmeosalise protsessi üle. Kui sa mõistad, kuidas harjumus kujunes, on sul suurem võimalus sellest loobuda.
Nipid harjumuse võitmiseks:
Näksimine:
• Ole kindel, et sööd õigel põhjusel, mitte seetõttu, et oled stressis, tunned igavust või oled kurb.
• Katseta oma piire, sundides end ootama, kuni su keha füüsiliselt süüa nõuab (näiteks kõhukorinana)
• Asenda rämpstoit tervislike snäkkidega
Teleka ees vedelemine:
• Hoia kinni 2/30 reeglist — mitte enam kui kaks tundi telekavaatamist ja vähemalt 30 minutit trenni päevas
• Ära surfa kanalite vahel, vaata kindlaid saateid
• Treeni vaatamise ajal, tee istessetõuse või kätekõverdusi ning pauside ajal korista kodu
Allikas: The Sun
