Esiteks tuleb muru puhtaks riisuda kogu sodist, mis sinna sügisest on jäänud, kuid seda kindlasti alles siis kui maapind on piisavalt tahenenud. Riisumine aitab kobestada ja õhustada muru pinda, eemaldada kuivanud sammalt ja kulu, lehti ja muud lahtist prahti.

Kohtades, kus muru on väga hõre, kahjustunud või muru puudub hoopis, tuleks teha uus külv. Selleks kobestada veidi mulla pinda, rehitseda tasaseks, külvata sobiv muruseeme ja kasta korralikult, ühtlaselt, näiteks vihmutiga. Kui pole võimalik ala edaspidi korrapäraselt kasta, siis võib katta tärkamiseni kilega.

Esimesel võimalusel ajada rehaga laiali kõik mutimullahunnikud. Lohukeste täitmiseks on sobivaim liiva-komposti segu.

Kui muru sees kasvab ka sammalt on see kas asukohast tingitud looduslik kalduvus või halva muruhoolduse tagajärg. Oluline on välja selgitada sambla tekke põhjus. Sammaldumist soodustavad mulla halb õhustatus, liigniiskus, kõrge happesus ja halb mullaviljakus. Kui tegu on näiteks looduslikult mitteviljaka ja niiske alaga, siis tasub taastekkiva samblaga võitlemise asemel kaaluda muid pinnakatte võimalusi, mida saaks muru asemel kasutada.

Muru pindmiseks kobestamiseks sobib raudreha. Sügavamat õhustamist võetakse ette, kui maapind on liigselt tihenenud, kasutades selleks harki, spetsiaalset masinat või jalanõude külge kinnitatavaid taldu. Õhustamist tehakse sageli koos liivatamisega. See aitab õhutamisel saadud head tulemust kauem säilitada.

Maa tahenedes, võiks muru rullida, et vajutada kinni üleskerkinud taimed. Rullimisega tuleb olla ettevaatlik, kui tegu märja maapinna, hõreda või vana muruga. Rullimisest ongi kasu eeskätt kevadel, kui muru pealiskiht on kuivem kui alumine. Hilisem kasvuaegne rullimine pole enamasti vajalik.

Esimest korda võiks muru niita, kui see on kasvanud umbes 7-8 cm kõrguseks. Siis tasuks niita natuke kõrgemalt kui suvel, umbes 5 cm kõrguselt. See on vajalik, et taimed saaksid pärast talve kosuda ja hakata kohe jõudsamalt kasvama.

Halba mullaviljakust saab parandada regulaarse väetamisega. Muru esimene väetamine tuleks teha varakevadel. Selleks sobivad pikatoimelised täisväetised. Kui muru on juba kasvama hakanud võib anda kiiretoimelisi väetisi.

Muru väetamisel on põhiline toiteelement lämmastik (N). Lämmastikupuudusel on murutaimed nõrgad, helerohelised ja vähenenud tallamiskindlusega. Fosfor (P) soodustab juuresüsteemi arengut suurendades rohukamara tihedust. Kaalium (K) parandab murutaimede põua- külma- ja haiguskindlust. Muru väetamisel tuleb kindlasti jälgida tootjate poolt soovitatud koguseid!