Aprillilõpp aias

Siin merekülmas põhjas jääb mulje, et kevad polekski nagu alanud. Ometi märkab ringi vaadates esimesi kevadlilli, mille juba puhkenud õis on vahel varrejupatsist tüki pikemgi, aga helisev linnulaul, paljudes veel talveräsitusest koristamata aedades, teeb selgeks kogu tõe — kevadtööde eest pole enam kuhugi põgeneda. On aprilli lõpp ja tagumine aeg vajakajäämistele ots peale teha.

Esmajoones tehke ära edasilükkamatu. Kui leiad külma poolt üles kergitatud taime, siis istuta ta mulda tagasi või lisa juurte katteks uut värsket mulda.

Kui veel on taimedel selle talve pakse katteid, siis oleks aeg neid järkjärgult vähendada: ikka vastavalt ilmade soojenemisele, et nad maikuuks hoopis eemaldada:

* Igihaljaste taimede katetega ära kiirusta! Mõni oksake võib neid päikese eest kaitsta suure suveni välja.
* Okaspuuvormid tuleks kiiresti katetest vabastada, sest umbse katte alla lähevad nad lihtsalt hallitama.
* Viimane hetk on laiali tõmmata elulõngade juurtele kaitseks pealepandud mulla või liiva kõrvaldamiseks. NB: elulõngade noored kasvud on väga haprad.

Praegu peaks labidas juba kõikjal mulda minema, s.t. tuleb tegeleda kiirelt kasvu alustanud taimedega:
* Vaatame üle vaarikad. Kui nad on istutatud ritta, siis ei tasuks rida laiemaks kui 0,5 m lasta minna. Jooksvale meetrile võiks jääda kuni 20 vart. Vanad varred lõikasite sügisel välja, nüüd lõikate esmajoones välja väetid, vigased ja lihtsalt kõverikud. Liialt pikad oksad kärpige lühemaks, et nad nii kergesti külili ei vajuks ja lapsed ulataksid marju noppima. Lõpetuseks andke neile ca 40 g/ m² mõnd kevadväetist.
* Kiiret tegutsemist nõuavad ka marjapõõsad. Lõikame välja vanad oksad ja kui põõsas on liiga tihe, siis hõrendame nooremaid. Väetamisel tasub juhinduda pakendil olevast õpetusest.
* Ilupõõsad, mis õitsevad juuni teisest poolest alates ja/või hiljem: põõsasmaranad, paljud enelad, budleiad, tuleks vormi lõigata enne pungade paisumist. Värviliste okstega kontpuud ja pajud, puishortensiad, musta leedripuud, alt okstest paljaks jäänud rododendronid jmt., lõika tugevasti tagasi. Lavendlit on väga lihtne trimmida, aga sedapeaks tingimata tegema.
* Ära puutu varakevadel õitsevaid põõsaid: forsüütia, ilusõstar, ebajasmiin, veigela, deutsia, sirel. Neid lõigatakse kohe peale õitsemist.
* Käärid tuleks üleüldse eemal hoida kolkviitsiast, magnooliast, kalmiast, näsiniinest, madalakasvulistest pajudest.

Praegu on parim aeg lõigata viljapuudel välja tüvevähi jateisi põletiku kolded. Haavad tuleb siluda ja katta pookevaha või õlivärviga. Kui pole aega või julgust koldeid välja lõigata, siis tuleks vähemalt katta need paksult vaha või raudvitrioliga. Katte alt ei pääse haigustekitajad levima.

Mitte miski ei asenda varakevadisi kaitsepritsimisi, sest hiljem on pritsides on osa kahju juba kantud ning rüüstest nõrgestatud taimed langevad hõlpsamini suviste ründajate ohvriks:
* Mürkide käitlemisel jälgi pakenditel olevaid õpetusi.
* Ära pritsi tuulise ilmaga, siis satub naabri taimedele rohkem toimeainet kui sinu omadele, s.t. oled kulutanud oma raha ja aega naabri taimede tervise hoidmiseks. Kena kui ta selle eest vähemalt aitähh ütleks!

Umbrohi, mis sügisel jäi kasvama, on praegu mullas lahti ja neid on kerge ära rohida.

Maasikataimede puhastamiseks on veel vara: praegu pakuvad vanad lehed pungadele öökülmade vastu mõningat kaitset. Jälgige, et maasikaväetised ei sisaldaks kloori.

Käes on aeg koostada, kas paberil või vähemalt mõteteski, sellekevadine istutuste plaan. Nii saab peenarde ja klumpide rajamisel lisatavatele puudele-põõsastele ruumi jätta. Samuti saab värvi- ja vormikujunduse kenasti paika.

Ilupuudega on veel natuke aega, sest neid müüakse tänapäeval ka potistatuna ja nii saab istutamisega suve läbi tegelda, seda muidugi vaid juhul kui selleks on kohad jäetud.

Viimane aeg on viljapuude, marjapõõsaste ja hekkide istutamiseks. Neid ei istutata sügavale. Juure kael, s.t. koht, kus tüvi (või oksad) läheb üle juurteks, peab jääma maapinnaga tasa. Sügavas ei jätku juurtele piisavalt õhku ja taim hakkab kiratsema. Nii ei hakka viljapuud kandma ja kasvatavad ainult lehti. Istutatud taim talla jalgaga ringiratast vajutades korralikult kinni ja kasta. Väike vihm ärgu teid selle juures eksitagu, sest tilk vihma ei tungi vajalikule sügavusele ja ei tihenda mulda juurte ümber.

Aprill on külvikuu ettekasvatamist vajavatele taimedele:

* Kui kuu algusesjäid külvamata pikemat ettekasvatamist vajavate suvelillede seemned: lõvilõug, keskpäevalill, raudürt, levkoi jt., siis tuleks praegu juba arvestada taimede ostmisele minevate väljaminekutega. Kui neid praegu külvata, siis ei jõua nad lühema ja/või külmema suve korral õitsema hakata.

* Praegu on aeg külvata lühemat ettekasvatamist vajavaid taimi: astrid, parkjuured, peiulilled, kressid, lillherned jt. Pinnasena on tark kasutata kottides müüdavat turbamulla segu. See on umbrohtuvaba ja ei sisalda haiguste eoseid (põhikomponent turvas on antiseptilise toimega).

* Kui teil on käepärast kasvuhoone, siis võib esimesel võimalusel sinna redist, salatit ja supirohelist külvata. Nemad eriti külma ei karda ja kui peakski ränk öökülm tulema, siis pole kaotus eriti suur. Võita on aga mürgivaba lihakõrvane. NB: redis vajab ohtrat kastmist.

Daaliate (jorjenite) õitseaega saab tunduvalt ettepoole tuua, kui nende mugulad praegu sobiva suurusega potti panna ja regulaarselt kastes sooja kohta, +15…+20 C, juurduma jätta.
NB! Ruum peaks olema valge, sest pimedas venivad taimed välja.

Ära unusta üle vaatamast, kas pesakastid on lindude tarvis “töökorras”: neid tuleks vanast pesamaterjalist puhastada, sest nii väldime parasiitide levikut.
NB! kui üüriline on aga juba majas, siis jätke asi selleks korraks katki.