Brasiilia põlisasunike saladus — andirooba

Andiroobaõli on üsna tiheda konsistentsiga, lihtsamaks peale kandmiseks võib seda kuuma veega lahjendada. See imendub sügavale naha sisse ja on oma päritolumaa Amasoonia rahvameditsiinis kasutusel kui põletikuvastane, antibakteriaalne ja valguvaigistav õli. Andiroobaõli kasutatakse mitmete nahaprobleemide (akne, ekseemid, psoriaas), kriimustuste ja marrastuste, sinikate, artriidi ning reuma korral. Ilumaailmas on leitud, et andiroobaõli võib soodustada juustekasvu ja vähendada nii kortsukesi kui ka tselluliiti.

Kõige tihemini kasutatakse andiroobaõli massaažiõlina. See on suurepärane niisutaja, mis sisaldab ohtralt nahale kasulikke asendamatuid rasvhappeid. See taastab naha niiskustasakaalu ning kaitseb seda kuivamise eest. Samuti kaitsevad rasvhapped nahka armistumise eest, andes märku, millal tuleb haava kinnikasvatamine lõpetada — nii ei teki arme tekitavat liigliha. Toime suurendamiseks võib andiroobaõlile lisada tamanuõli, metsiku muskusroosi õli, saialilleõli ning eeterlikest õlidest kummeli või käokulla õli.

Lisaks muudele headele omadustele on andirooba tugev võisarnane lõhn putukatele vastumeelne. Amasoonia vihmametsade põliselanikud kasutavad putukate eemale peletamiseks andiroobaõlist valmistatud küünlaid ja võideid. Küünla valmistamiseks sobib näiteks segu, kus on 350g mesilasvaha, 200g kookosõli ning 100ml andiroobaõli.

Neem on eriti ebameeldiv kõigile kahjuritele

Neemiõli külmpressitakse neemipuu Azadirachta indica seemnetest. See on olnud kasutusel aastasadu nii majapidamises, aias kui ka kehahoolduses. Neemil usutakse olevat antibakteriaalsed ning seene- ja viirusevastased omadused. Nahahoolduses kasutatakse neemiõli reeglina lahjendatult (piisab 0,5–1% lahusest), tugeva ja paljudele ebameeldiva lõhna tõttu lisatakse sageli ka paar tilka eeterlikku õli.

Neemiõli putukaid tõrjuv toime on leidnud ka teaduslikku tõestust. Ühes katses määrisid vabas õhus magavad vabatahtlikud end 2%-lise neemiõli ja kookosõli seguga, kontrollgrupp seda ei teinud. Hommikul ei olnud neemiõli kasutajatel näha ühtki sääsehammustust, samas kui kontrollgrupilt leiti neid mitusada. Neemiõli jätab nahale kergelt mõrkja maitse, mistõttu sääsed lendavad küll naha lähedale, kuid ei soovi seda hammustada. Oluline on siiski ära märkida, et eri liiki sääskedega on tulemused erinevad.

Lemmikloomade kirbutõrjeks võib lisada 2-3 tilka neemiõli šampoonile. Oluline on lisada see vahetult enne pesu, vastasel juhul neem lahtub ja kaotab oma mõju. Võib segada ka paar tilka neemiõli mõne neutraalse baasõliga ja looma sellega kokku määrida. Neem võib loomadest eemale hoida ka puugid, kuid ei tapa neid.

Neemiõli on suuurepärande abimees ka aianduses, võideldes mitmesuguste taimekahjuritega. Nende hulka kuuluvad näiteks erinevad putukad, lestad, ümarussid, lehetäid ja ka teod. Puhas külmpressitud neemiõli segatakse veega ja pihustatakse taimedele. Kuna vesi ja õli omavahel ei segune, siis on oluline segu pidevalt loksutada. Kindlat retsepti kasutamiseks ei ole, soovituseks antakse “vastavalt vajadusele”. Neemiõli on tähelepanu pälvinud ka metsanduses, seda peetakse võitluses männikärsakate vastu efektiivsemaks kui teisi seni kasutatavaid taimekaitsevahendeid. Neem ei ole toksiline mesilastele, sipelgatele, ämblikele, lepatriinudele ega liblikatele, keda aednikud oma aedades näha tahavad.

Nahahoolduses saab neemi kasutada probleemse naha korral, lisades seda tilgakaupa oma lemmikule näokreemile või -õlile.

Hinnaline tamanuõli

Tamanupähklite õli on väga hinnaline, kuna ühe puu Calophyllum inophyllum pähklite tuumadest saab aastas ainult 5 kg õli. Taime ladinakeelne nimi tuleneb kreeka keelest, tähendades ilusat lehte. Puu kasvab 25 kuni 30 meetri kõrguseks ning selle oksad on kaetud tumeroheliste ovaalsete lehtedega.

Õitsemise ajal eritab tamanupuu magusat, meeldivat aroomi. Viljad on aprikoosisuurused, õhukese viljaliha ning suure tuumaga. Värsked tuumad ei sisalda peaaegu üldse õli, kuivades õlisisaldus suureneb. Tamanuõli on tumeroheline, imendub sügavuti ning ei jäta nahka õliseks. Meeldiv lõhn meenutab sidrunit, münti ja aniisi.

Tamanu päritolumaal Polüneesias kasutatakse seda praktiliselt kõikide nahaprobleemide puhul. Mitmed uuringud ja katsed on tõestanud, et tamanuõli hoiab eemal putukad, aitab nahaplekkide, pigmendilaikude, kortsude ja akne vastu, kiirendab naha armistumist, on abiks päiksepõletuse korral, eemaldab ebameeldivaid nahalõhnu ja pärsib liighigistamist, on antibakteriaalsete ja antiparasitaarsete omadustega, hüpoallergeeniline, ahendab poore ja puhastab nahka ning kiirendab naha mikrovereringet.

Aknevastaseks näohoolduseks võib segada tamanuõli geraaniumi ja teepuuga. Lisades tamanuõlile käokulla eeterlikku õli, saab suurepärase leevendaja valutavatele liigestele. Tamanuõli sobib suurepäraselt meestele habemeajamisjärgse hooldusena ning on seetõttu hinnatud koostisosaks ka habemeajamisgeelis ja raseerimisjärgses palsamis.

Tamanuõli on asendamatu abiline äsja sünnitanud naistele, kuna on abiks nii venitusarmide kui ka katkiste rinnanibude korral. Laste mähkmeärrituse leevendamiseks sobib aga tamanuõli segatuna lavendli eeterliku õliga. Kuna tamanuõli ei ärrita rakumembraane, sobib see ka vaginaalseks kasutuseks.

Tamanuõli imendub küll sügavuti, kuid see võtab omajagu aega. Hea võimalus tamanu raviotstarbest osa saamiseks on selle kasutamine näo või keha koorimiseks. Määri nahale paras kiht õli ning masseeri paar minutit, seejärel võta peotäis suhkrut ja masseeri ka see nahale. Pärast 3-5 minutit loputa suhkur veega maha.

Kui soovite saada tõeliselt tõhusat näoseerumit, võite segada võrdsete osadena argaania-, metsiku muskusroosi ning tamanuõli. Segule võib lisada mõne tilga jasmiini või viiruki eeterlikku õli. Tamanuõli võib lisada ka sheavõile, et seda pehmendada.

Allikas: Bioblogi